Keila tiimi parimaks mängijaks hinnatud Kermo Sepik viskas 29 minutiga 27 punkti, hankis 10 lauapalli, jagas 5 resultatiivset söötu, tegi 3 vaheltlõiget ja pani 2 kulpi. Tema vastu tehti koguni 13 viga. Efektiivsusteguriks kujunes Sepikul 38. Enrico Peterson toetas pingilt 14 punktiga, Sten-Erik Pillart tõi 10 silma ning Karl Lillimägi lisas 9 punkti, 12 lauapalli ja 3 vaheltlõiget ning Markus-Robin Avarsalu panustas 9 silma ja 6 lauapalliga.
Audentese meeskonna edukaimaks kerkis 22 punkti, 11 resultatiivset söötu, 6 lauapalli ja 2 vaheltlõiget kirja saanud Oliver Kullamäe, kes hinnati ka tiimi parimaks mängijaks. Holger Suurorg tõi pingilt sekkudes 16 punkti ning Kaur-Kennerth Tomann panustas 10 silma, 5 lauapalli ja 3 vaheltlõikega.
"Võib-olla sai otsustavaks see, et neil läks eile (poolfinaalis) veidi rohkem jõudu. (Roger) Hermet väänas jalga ja ma ei tea, mis seisus tal see täna oli. (Art Rihard) Jorrol löödi veri lahti ning ma jällegi ei tea, kui mängukorras tema oli. Kuigi ka meil oli väga raske poolfinaal, siis võib-olla tulime sealt väiksemate kadudega läbi. Kuigi ka minul on palju aasta nooremaid poisse sees, siis on meil otsustajate seas 2006 poisse. Eks see väikese eelise ikka annab, aga Audentese poisid on sitked ja nende vastu on raske," sõnas Keila tiimi peatreener Markko Arro pärast kohtumist.
Arro sõnul on Keila-suguse väikeklubi jaoks iga eestikate medal väga väärtuslik: "Meie jaoks pole tavaline asi medaleid võtta, nagu Tartul igas vanuseklassis kogu aeg. Viimasest noorte medalist on päris palju möödas ja kindlasti on see klubile väga oluline. Aga pool võistkonda tuli minu käe alla alles sellel aastal ning siinkohal tahangi tänada treenereid, kes on nende poistega varasemalt tööd teinud - Tarmo Hein, Martin Korjus ja Peep Pahv."
Kogu hooaja peale näidatud arengu võttis Arro kokku sõnadega: "Esiteks oli ülimalt hea, et üldse mängida sai. Kaks aastat piinlemist üks-üks drille teha ja lume sees joosta oli piin. Oli mehi, kes tegid individuaalses plaanis väga suure arenguhüppe ja kui ma võrdlen võistkondlikku mängu, mida näitasime sügisel ja mida täna, siis see on hoopis teine asi.
-Audentese SK U16 meeskond | Foto: Siim Semiskar
Audentese juhendaja Sixten Tomingas sõnas: "Eks üks hetk pidi see meid kätte saama, et pidasime 18 päeva jooksul 12. mängu. Mai on olnud väga tihe ja raske, palju on olnud pingelisi mänge. EYBL-i superfinaalilt tagasi tulles hakkas kohe eestikate play-off pihta ning kõik olid punkt-punktis mängud. Lõpuks jäid viimased mängud natukene n-ö pähe kinni, et väsimusega tekkis selline allaandmise tunne. Endal on ka pikk hooaeg olnud ja ilmselt ei suutnud poisse piisavalt hästi viimasteks mängudeks häälestada. Nad pole saanud selliseid final four matše ning neile on see esimene hea kogemus, mis need siis tähendavad - natuke füüsilisem ja siin on korvirõngas justkui veidi väiksem. Aga nii need asjad käivad. Õnneks meil on see võimalus, et loodetavasti oleme me järgmisel aastal siinsamas tagasi ja lõpetame hooaja võiduga."
Tomingas sõnas veendunult, et jäi poiste arenguga väga rahule: "Mul pole ühtegi halba sõna. Kõik käivad korralikult trennis ja pingutatakse. Praegu on see hetk, kus nad on hakanud kasvama ning ma loodan, et järgmisel aastal on mul satsis vähemalt kaks üle 2-meetrist meest. Ütlesin eile ka riietusruumis, et anname aru, et kuskil läheb ka piir, kui palju me ühe aastaga suudame paremaks minna. Kui me suudame 2006 poiste vastu kõigile hambaid näidata, siis järelikult oleme head tööd teinud ja pole kellelegi midagi ette heita."
