ONLINE mängud
Eesti Korvpalliliit
PAF liiga
Korvpalli Meistriliiga
Naiste liigad
Meeste Saku liigad
G4S Noorteliigad
Rahvaliiga
Seeniorid
Karikavõistlused
Balti Matš
3x3 korvpall
Koondised
Tule trenni
Treenerid
Audentese Spordigümnaasium
Kohtunikud
Videoarhiiv
Pood
Korvpall 2030
piletid

Uudised

Audentese spordigümnaasiumis saab suurde sporti pürgiv järelkasv laduda tugeva alusmüüri

23.02.2022

Audentese spordigümnaasium kutsub tarkust taga nõudma ja sportlikke võimeid arendama õppursportlasi, kelle jaoks lemmikalale pühendumine on tegevuste tähtsusjärjekorra tipus. Avaldusi kooli kandideerimiseks ootab Eesti Korvpalliliit hiljemalt 28. veebruaril.

 

Avalduse saab esitada SIIT.

 

Audentese spordigümnaasiumi poiste korvpalliosakonna peatreeneri Aivar Kuusmaa sõnul pakutakse koolis kõige konkurentsitihedamat ja paremate harjutamisvõimalustega arengukeskkonda Eestis. Kool, treeningupaigad, õpilaskodu ja söögisaal asuvad samal territooriumil. Sihtkohtade vahel liikumisele kuluv aeg on üürike.

 

 

 

 

Head kehalised eeldused soodustavad suurte eesmärkide suunas pürgimist, aga kindlasti ei saa alahinnata tahtmist, innustatust ja rõõmsat meelt, millele järjekindel ja teadlik harjutamine saavad toetuda.

 

Tütarlaste korvpalliosakonna peatreener Marko Parkonen püüab kutsuda spordigümnaasiumisse tütarlapsi, kes peavad korvpalli enda jaoks oluliseks, kuid ei võta liialt südamesse, kui kõik ei suju oodatult: “Räägin õppursportlastele, et korvpall on teie kõige tähtsam hobi, millest võib kunagi saada teie töö ja sissetulekuallikaks, kui olete valmis täielikult pühenduma. Igaühel on võimalus kogu aeg õppida ja areneda. Kui siin oldud aja jooksul omandatu on hästi selge ja kinnistunud ehk on saadud tugev alusmüür, on järgmisel tasemel lihtsam toime tulla.”

 

 

JÄRK-JÄRGULINE TREENINGUKOORMUSE SUURENDAMINE

 

Selleks et spordigümnaasiumist võimalikult palju kasu lõigata, soovitavad treenerid astuda kooli pärast 8. klassi lõpetamist.

 

“Uude keskkonda sisseelamine võtab aega neli-viis kuud,” ütles Kuusmaa. “Kui tulla üheksandasse klassi ja lõpetada siin põhikool, siis jõuab õppursportlane aastaga sisse elada ja teab, mis teda ees ootab. Seejärel saab ta kolm aastat täielikult pühenduda oma tegemistele. Üheksanda klassi poiste treeningukoormus on ka pisut väiksem kui gümnaasiumieas, see võimaldab järk-järgult uue elurütmiga kohaneda.”

 

Parkoneni sõnul tekivad spordigümnaasiumi uustulnuka igapäevaelus suured muudatused: “Alguses saab ta palju uut infot. Tema eest ei tee enam keegi midagi ära. Ta õpib järgima päevakava ja peab oma tegevuste eest varasemast rohkem vastutama. See on väga hea iseseisvumise kool.”

 

Tüdrukute treener on soovitanud 12. klassi õpilastele, et aidaku ja toetagu kõige nooremaid koolikaaslasi: “Nad võiksid selgitada, kuidas ise alguses raskustest jagu said. Kunagi aidati ka neid kui kõige nooremaid rühmaliikmeid. Noorematel õpilastel soovitan vanematelt koolikaaslastelt julgelt abi ja nõu küsida. Tundub, et treenerite poole peljatakse pöörduda, kui tekib küsimusi või probleeme.”

 

Parkoneni sõnul on hea, kui nõudmised ja üldkoormus ei kasva kooli astudes järsult, vaid samm-sammult: “Praktika on näidanud, et järelkasv, kes tuleb meie kooli õppima 10. klassis, jääb treeningu- ja õppekoormusega kohanemisel alguses hätta, sest üldkoormus tõuseb varasemaga võrreldes poole võrra. Paljud tüdrukud on tulnud õppima 9. klassi, neil on kaks trenni vähem kui 10. klassis. Sel viisil on lihtsam harjuda nii kehalise koormuse kui ka igapäevase elurütmiga. Samuti on võimalus esimesel aastal jõuda arusaamisele, kas tahetakse jätkata õppimist ja sportimist spordigümnaasiumis.”

 

 

MITMEKÜLGE ETTEVALMISTUS ARENGUREDELIL TÕUSMISEKS

 

Poiste osakonna treenerid Kuusmaa ja Martin Rausberg on omavahel ülesanded ära jaotanud. Üheskoos leitakse paremad ja mitmekesisemad viisid, kuidas hoolealustele mängulisi oskusi õpetada ning nende kehalist ja vaimset arenemist soodustada. Küllap täiendatakse teineteist ka iseloomujoontega.

 

“Paneme ettevalmistuses rõhu, et kooli lõpetav noormees oleks valmis ühinema meeskonnaga ja tiimi koostööga kohanema,” ütles Kuusmaa. “Vaatame kogu grupiga videosid, toimuvad individuaalsed vestlused ja ettevalmistus mänguks. Hoolega kohtumiseks valmistudes saab noorsportlane aru, mis teda ees ootab, kui liitub professionaalse korvpallimeeskonnaga. Samuti anname hoolealustele pärast mängu tagasisidet.”

 

Kuusmaa sõnul pingutavad treeningutel kõik 18 poissi: “Nädala treeningukoormust oleme üritanud hoida 20 tunni piires. Harjutamise ajaline maht oleneb ka mängupäevast. Pärast reedest mängu Saku I liigas saavad poisid sõita koju. Kooli tagasi tullakse pühapäeva lõunaks ja kell 16.00 koguneme järgmise nädala ettevalmistavaks treeninguks. Seejärel saavad nad õpilaskodus puhata ja uue nädala tegevusteks valmistuda. Poisid on nädala rütmi hästi omaks võtnud.”

 

Parkoneni sõnul ei saa treeningult kergekäeliselt loobuda: “Kui koduklubis võib vahel öelda –  mu pea valutab, ma täna ei treeni – siis meie koolis saab treeningut vahele jätta juhul, kui ollakse haige või raskelt vigastatud. Vigastatud sportlasega tegelevad tugiisikud, kes aitavad ravida ja tal terveks saada.”

 

Treenerid ei eelda, et õppursportlane kohe esimesel aastal silmanähtavalt areneb. Ta saab aega liikuda edasi samm-sammult. Arengut mõõdetakse erialakatseid läbi viies.

 

Kuusmaa paneb hoolealustele südamele, et uneaeg on väga väärtuslik, eelmise päeva tegemistest tuleb taastuda, siis jõuab taas pingutada nii treeningul kui ka koolipingis.

 

“Kui noorel sportlasel ei kujune oskust taluda rutiini, siis on selge, et temast profisportlast ei kasva,” sõnas üle 15 aasta korvpallurina leiba teeninud Kuusmaa. “See on vajalik omadus, kui tahta kõrgemale jõuda ja suuri eesmärke seada. Oleme selgitanud poistele: kui teil meeldib arvuti- või telefoniekraani ees olla isegi üle keskköö, siis on teil raske loota, et olete hommikul 7.45 treenimiseks valmis.  Tõsi, esineb pingelisi õppeperioode, kus tuleb ka uneaja arvelt õppida. Siis oleme soovitanud – rääkige oma olukorrast ausalt ja julgelt. Kui ühel treeningul jääb osalemata, ei juhtu midagi.”

 

 

SIHIPÄRANE JA PROFESSIONAALNE KOOSTÖÖ

 

Nii poiste kui ka tütarlastega tegelevad ka üldkehalise ettevalmistuse treener Raigo Toompuu ja füsioterapeut Harvis Mill. Nad jälgivad õppursportlaste tasakaalustatud kehalist arengut, aitavad oma tegevustega ennetada vigastusi ja teevad korvpallitreeneritega igapäevast tihedat koostööd.

 

Üldkehalise ettevalmistuse treeningud toimuvad neli korda nädalas. Kahel korral tehakse harjutusi selja ja jalgade tugevdamiseks, kahel korral on kavas ülakeha harjutused. Kõike tuleb teha korrektse tehnikaga ja püüdlikult keskendudes.

 

Osa õppursportlasi on saanud koduklubis hea kehalise valmisoleku ja tema saab Toompuu juhiste järgi jõudsalt edasi harjutada, teisi peab samm-sammult järele aitama.

 

Kergejõustiklasena rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalenud Toompuu soovitab korvpalliklubidele, et poisid ja tüdrukud tegeleksid kasvueas kord nädalas kergejõustikuga. Kui treener ise tundi läbi ei vii, siis tuleks paluda abiks oma ala spetsialist. Hea, kui saadakse aegsasti selgeks, kuidas joosta, hüpata ja maanduda.

 

“Korvpalluril on põhihooaeg ja koondiste hooaeg, vahepealsete pauside ajal on raske üles seada pikemat ettevalmistustsüklit. Lähtun kavasid koostades paljuski sellest, kuidas hooaeg läheb ja sportlane ennast tunneb,” lausus ÜKE treener ja lisas, et sihipärasem kehaline ettevalmistus käib suvel.

 

Füsioterapeut Milli tegevuste tulipunktis on kõik, mis mõjutab õppursportlaste tervislikku ja kehalist seisundit. Selleks hoiab ta end treeningprotsessiga hästi kursis ja osaleb ka mängudel.

 

“Iga päev tuleb noortelt vajalikke asjadega tegelemist nõuda. Näiteks mida tuleks teha enne ja pärast trenni, kuidas ka keha nõrgemate kohtadega tegeleda. Neid tuleb heas mõttes sundida, vahel kurjematki häält teha, et tekiks harjumus järjepidevalt töötada ja kujuneks arusaam, mida keha ja vaim sportliku sooritusvõime suurendamiseks vajavad,” rääkis Mill.

 

Nooruses kergejõustikku ja sportmänge harrastanud ning praegu maailma kõige tuntumaks triatloniks Hawaii Ironmaniks valmistuv Mill saab järelkasvu aidates ja juhendades tugineda ka enda praktilisele kogemusele.

 

“Kui olen treeningukoormuse ja puhkuse valikul midagi valesti teinud, võin tuua õpilastele hoitavaid näiteid, mida tuleks vältida,” lausus füsioterapeut. “Vastupidavusalade ja korvpalli ettevalmistuse ülesehitus on küll erinevad, aga ülekoormuse mõju on sarnane. Loodetavasti kuulavad nad mind rohkem, et tegelen ise aktiivselt spordiga, olen ju kogenud asju, millest räägin.”

 

Kuusmaa sõnul otsustab füsioterapeut, mida vigastatud sportlane taastumiseks vajab ning millal tal on paras aeg naasta ühistreeningutele ja mänguväljakule.

 

“Hea näide on Simm-Marten Saadi. Soovisin teda näha detsembris kahes viimases Saku I liiga mängus, Harvis polnud aga nõus. Praegu ootame, millal võib Ants Kristjan Kalmus taas täiskoormusega treenida ja Harvis annab talle rohelise tule,” lausus Kuusmaa.

 

Mill tõi esile, et igal nädalal õpitakse üksteiselt midagi uut: “Korvpallitreenerid harjuvad meid Raigoga rohkem kuulama, ei ole ainult oma plaanis kinni, vaid võtavad arvesse ka Raigo ja minu plaani. Ühised arutelud ja tegevuste kooskõlastamine viivad meid kõiki edasi, koostöö muutub järjest sihipärasemaks ja professionaalsemaks. Arutame nii mängijate kui ka meeskonna teemal.”

 

Üheskoos peetakse kogu aeg silmas iga korvpalluri individuaalseid võimeid, vajadusi ja arengutempot. Sihipärase koostöö eesmärk on aidata kaasa, et spordigümnaasiumi lõpetajad oleksid kehaliselt valmis liituma Eesti või Euroopa riigi profimeeskonnaga või siirduma USA ülikooli.

 

 

 

 

 

 

Olulised sündmused
Kuupäev Kellaaeg Sündmus
L 13.08.2022 00:00 EKL juhatus
K 14.09.2022 15:00 EKL juhatus
K 12.10.2022 15:00 EKL juhatus
K 09.11.2022 15:00 EKL juhatus
Sünnipäevad
Täna, 13. august
Juulika Hännile (35)
Aron Kuusik (28)
Homme, 14. august
Birgit Piibur (28)
Henri Polakene (33)
Richard Pärss (20)
Illimar Sibul (51)
Jaan Sööt (70)
Mart Vigla (46)
Liina Vähi (28)
Sulge

Ülekanded

   
Sulge

Ilmar Kullam 100 turniir