ONLINE mängud
Eesti Korvpalliliit
PAF liiga
Korvpalli Meistriliiga
Naiste liigad
Meeste Saku liigad
G4S Noorteliigad
Rahvaliiga
Seeniorid
Karikavõistlused
Balti Matš
3x3 korvpall
Koondised
Tule trenni
Treenerid
Audentese Spordigümnaasium
Kohtunikud
Videoarhiiv
Pood
Korvpall 2030
piletid

Uudised

Neli treeneriks õppivat tudengit pälvisid G4S/Alexela stipendiumi

18.11.2021

Kolmandat korda välja antava G4S/Alexela korvpallitreeneri stipendiumi laureaadid on Elisabeth Rõigas Abja-Paluojalt, Kristjan Kruusimaa Elvast, Sander Ramul Väike-Maarjast ja Kevin Rajasoo Põltsamaalt.

 

 

Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu osutas kogu Eesti spordis valitsevale kitsaskohale, treenerite vähesusele. Ta ütles, et kõik noored inimesed, kes on valinud treeneriameti ja õpivad ülikoolis, väärivad tunnustamist.

 

„Spordirahva ühine eesmärk peaks olema treeneriameti tõstmine suuremasse ausse,“ lausus Sarapuu. „Treener teeb sama vajalikku ja olulist tööd nagu pedagoog. Treenerit tuleks hinnata ja tasustada võrdsetel alustel pedagoogiga. Korvpalliliit töötab üheskoos teiste spordiorganisatsioonidega, et eesmärki saavutada.“

 

Sarapuu sõnul on Eesti Korvpalliliit seadnud sihi G4S/Alexela treeneri stipendiumi fondi suurendada.

 

Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson ütles, noortetreener on spordiala arengus võtmeisik, kelle erialasest pädevusest, pedagoogi oskustest ja motiveeritusest oleneb töö tulemuslikkus ehk tippspordi järelkasvu ettevalmistamine.

 

„Tihti juhendab treener viit-kuut rühma ja sel juhul võib üsna kindlalt väita, et laste õpetamise kvaliteet kannatab," lausus Adamson. "Olukord, kus treeneri töötasu sõltub pearahast ehk õpilaste hulgast, läheb konflikti eesmärgiga noori põhjalikumalt ja paremini ette valmistada. Kasvueas pannakse alus nii kehalistele kui ka vaimsetele eeldustele, et saada edukaks täiskasvanute spordis.“

 

Adamsoni sõnul panustab Alexela hea meelega stipendiumi fondi, et ülikoolis korvpallitreeneriks õppimist motiveerida. Samas lisas ta, et ainult erasektori abi ja lihtsate lahendustega aastaid Eesti spordi arengut piiranud probleemi ei lahenda.

 

„Selleks et anda treeneriametile ühiskonnas samasugune kaal nagu pedagoogidel, oleks vaja teha julgeid spordipoliitilisi otsuseid. Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et sport kuulub kultuuriministeeriumi, õpetajaameti temaatika aga haridusministeeriumi alla. Treenerite ja kooliõpetajate palga temaatika peab olema ministeeriumide ülene, mitte ministeeriumide põhine,“ lausus Adamson.

 

 

TEHA TREENERITÖÖD SÜDAMEGA

 

Abja Korvpalliklubi U14 vanuseklassi tüdrukute võistkonnaga Eesti meistrivõistlustel osalev Elisabeth Rõigas tudeerib Tallinna Ülikoolis kaugõppes kehakultuuri viimasel bakalaureuseõppe aastal.

 

„Arvan, et korvpallitreener peab olema hea organiseerimisvõimega ja professionaalse suhtumisega, samuti õpilasi innustama ja kiiresti reageerima muutustele. Leian, et minus on kõik eelmainitud omadused olemas,“ lausus treeneri 3. kutsetaset omav Rõigas.

 

Kasvueas tegeles Rõigas kergejõustiku, võrkpalli ja ujumisega. Korvpall tuli tema ellu üheksandas klassis, kui Abja gümnaasiumisse kehalise kasvatuse õpetajaks tulnud Riivo Roosnurm treeningud käima pani.

 

„Korvpall hakkas väga meeldima,“ lausus 21-aastane naine. „Harjutasin hoolega ja kuna meil endal võistkonda polnud, suunas Riivo mind Rapla Korvpallikooli U16 vanuseklassi võistkonda. Treeninguid jätkasin kodus. Järgmisel aastal osalesime Abja naiste ja tüdrukutega esiliigas. Hooajal 2017/2018 mängisin Pärnu Spordikooli koosseisus esiliigas. Mind kutsuti U18 noortekoondisega harjutama ja osalesin ühel turniiril, aga polnud piisavalt püüdlik, et võistkonnas kanda kinnitada.“

 

Esmakogemuse treenerina sai Elisabeth juba keskkoolineiuna, kui tema juhendada anti 2.–3. klassi tüdrukud.

 

„Olen nautinud tööd lastega, tahan ennast pidevalt koolitada ja samm-sammult kõrgemale püüelda,“ lausus Rõigas. „Samuti pean oluliseks võita laste usaldus. Treeneritööd tuleb teha südame ja armastusega, mitte raha teenimise pärast.“

 

Töö Abja Korvpalliklubis on andnud noorele spetsialistile kogemusi ka võistkonda juhtides ja üritusi korraldades. Lisaks töötab ta kehalise kasvatuse õpetajana Kilingi- Nõmme gümnaasiumis, kus juhendab korvpalli huviringi 1.–4. klassi tüdrukutele ja poistele.

 

 

OLULINE ON PIDEV ENESETÄIENDAMINE

 

Tartu Ülikoolis kehalist kasvatust ja sporti tudeerides valis Kristjan Kruusimaa erialaks korvpalli ja praegu koolitab ta end Tallinna Ülikooli magistrantuuris kaugõppes kehalise kasvatuse õpetajaks.

 

Tartu Ülikooli tudengina juhendas Kruusimaa kahel aastal treeneritöö praktika ajal Tartu Kivilinna kooli 1.–3. klassi õpilasi. Sügisest saadik töötab ta BC Elva noortetreenerina, tema käe all on U13 vanuseklassi poisid.

 

„Olen väga motiveeritud ja tunnen, et olen leidnud endale Elvas sobiva koha. Vald on suur ja korvpalli mängida soovivaid lapsi palju,“ lausus Kruusimaa, kes peale Elva poiste treenimise jagab korvpalli aabitsatarkusi ka 1.–3. klassi tüdrukutele ja poistele Puhjas ning 4.–6. klassi poistele Rõngus.

 

Treeneri 5. kutsetaset omava Kruusimaa sõnul annab G4S/Alexela stipendium ametis hoogu juurde.

 

Järgmisel hooajal tahaks ta osaleda paari noortevõistkonnaga Eesti meistrivõistlustel: „Soovin U13 vanuseklassi poistega tegeleda nii kaua, kuni nad jõuavad meeste sekka.“

 

Kodulinna Rakvere spordikoolis ja Rakvere Tarva noortesüsteemis harjutas Kruusimaa Madis Putko ja Vaido Rego käe all. Ta tegi Juris Umbraško juhendatud Tarva meeskonnas kaasa Saku 2. liigas ja Saku 1. liigas.

 

„Vaido Rego treeningud olid põhjalikud ja nüansirohked, millest oli palju õppida, saadud teadmisi üritan ka treeneritöös rakendada. Oluline on pidev enesetäiendamine, et suureneksid oskused ja teadmised kasvandikke õpetada ja arendada,“ lausus Kruusimaa.

 

 

KASVATADA ÕPILASI EESKUJULIKEKS

 

Teist aastat Väike-Maarja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana töötav Sander Ramul tudeerib Tallinna Ülikooli kaugõppe kolmandal kursusel kehakultuuri. G4S/Alexela stipendium toetab noormeest haridusteed jätkates.

 

Septembris alustas Ramul Rakke kooli esimese kuni neljanda klassi poistele ja tüdrukutele korvpallimängu õpetamist.

 

„Arvan, et alguses on hästi läinud. Kõik on uus ja huvitav, samas tuleb leida lahendusi ka olukorras, kus treeningukava tuleb muuta,“ lausus treeneri 3. kutsetaset omav Ramul.

 

Seitsmeaastasena Rakveres korvpallitreeningule läinud Ramulit juhendasid noorteklassis Märt Raam, Madis Putko ja Raivo Tribuntsov.

 

„Korvpallil oli mulle kasvueas tohutu suur roll, ootasin iga päev treeninguid ja võistlusi,“ lausus Ramul. „Nooremana kuulusin Eesti paremikku, osalesin nii U14 kui ka U16 vanuseklassi koondises.“

 

Noormees tahtis saada professionaalseks korvpalluriks ja tal avanes võimalus kuuluda Rakvere Tarva meeskonda.

 

„Kahjuks jäi minu mängijakarjäär peamiselt vigastuste tõttu pooleli. Seejärel otsustasin siduda tuleviku kehalise kasvatuse õpetaja ja korvpallitreeneri ametiga,“ lausus ta.

 

Ramulit kannustab soov tekitada lastes korvpalli mängides samasugust rõõmu, mida ise tundis. Ta tahab hoolealuseid kasvatada viisakateks, eeskujulikeks ja kaaslastega arvestavaks inimesteks.

 

„Kui kellestki saab heal tasemel korvpallur, oleks see boonus,“ lausus 25-aastane pedagoog.

 

Ramul näeb ennast edaspidi töötamas noortetreenerina ja meeste võistkonna abitreenerina. Stipendium annab lisamotivatsiooni erialaseks enesetäiendamiseks.

 

 

LUUA KORVPALLILE ARENGUVÕIMALUSI

 

Põltsamaa Korvpalliklubi juhatuse liige Kevin Rajasoo õpib Tartu Ülikoolis kaugõppes kehalist kasvatust ja sporti. Tema sõnul aitab G4S/Alexela stipendium viimasel bakalaureuseõppe aastal paremini toime tulla. Käesoleval sügisel on ta teinud treeneripraktikat Brian McCormicki ja Joosep Toome juhendatava Tartu Ülikooli korvpallikooli U16 vanuseklassi esimese rühma juures.

 

Kooli ajal lõi Rajasoo kaasa Põltsamaa gümnaasiumi korvpalliringis, mida kord nädalas viis läbi kehalise kasvatuse õpetaja. See tema korvpallihuvi ei rahuldanud. Juba 15-aastasena otsustas ta ise treeninguid korraldada ja ettevõtmisest kujunes Põltsamaa Korvpalliklubi. Meeskond osaleb teist hooaega Optibet Rahvaliiga lõuna regiooni esimeses divisjonis, sihiks on võetud jõudmine Saku II liigasse.

 

Rajasoo nõuandja on treener Priit Vene, kes juhendab Saku II liigas täisedu kuue võiduga liidrikohal asuvat Jõgeva valla spordikooli meeskonda.

 

„Priit innustas mind looma ka Põltsamaal võimalusi korvpalliga tegelemiseks. Pärast ülikooli lõpetamist soovin avada lasterühmad,“ ütles Rajasoo, kes avaldas lootust, et ehk saab lähitulevikus keskenduda üksnes treeneritööga.

 

G4S/Alexela korvpallitreeneri stipendiumi suurus on 1000 eurot ühe õppeaasta kohta. 2019. aastal teenisid toetuse Tallinna Ülikoolis Brendon Paidra ja Vadim Gurjanov ning Tartu Ülikoolis Kaupo Altsaar ja Raiko Ramul, 2020. aastal Tartu Ülikoolis Liina Vähi ja Taavet Palmiste ning Tallinna Ülikoolis Kaido Saks ja Mihkel Kurg.

 

 

 

   Abja Korvpallikooli U14 vanuseklassi tüdrukute võistkond koos treener Elisabeth Rõigasega.

Olulised sündmused
Kuupäev Kellaaeg Sündmus
L 13.08.2022 00:00 EKL juhatus
K 14.09.2022 15:00 EKL juhatus
K 12.10.2022 15:00 EKL juhatus
K 09.11.2022 15:00 EKL juhatus
Sünnipäevad
Täna, 13. august
Juulika Hännile (35)
Aron Kuusik (28)
Homme, 14. august
Birgit Piibur (28)
Henri Polakene (33)
Richard Pärss (20)
Illimar Sibul (51)
Jaan Sööt (70)
Mart Vigla (46)
Liina Vähi (28)
Sulge

Ülekanded

   
Sulge

Ilmar Kullam 100 turniir