ONLINE mängud
Eesti Korvpalliliit
PAF liiga
Korvpalli Meistriliiga
Naiste liigad
Meeste Saku liigad
G4S Noorteliigad
Rahvaliiga
Seeniorid
Karikavõistlused
BSBC
3x3 korvpall
Koondised
Tule trenni
Treenerid
Audentese Spordigümnaasium
Kohtunikud
Videoarhiiv
Pood
Korvpall 2030
piletid

Uudised

Joann Lõssov. Foto: Muis.ee.

Kaks korda sada aastat – Joann Lõssov ja Arvo Putmaker

16.09.2021

Möödunud nädalal möödus sada aastat Eesti korvpalli suurkujude, Joann Lõssovi ja Arvo Putmakeri sünnist. Kaks suurt meistrit, mängu- ja põlvkonnakaaslast, kes täitsid kaalukat rolli NSV Liidu tippturniiridel edu saavutanud Eesti meeskondades. Lõssovile usaldati ka NSV Liidu koondise kaptenipael, Putmakeri korvpalluritee lõikas katki saatmine sunnitöölaagrisse. Kaks eri saatusega spordimeest pidasid õlg-õla tundest lugu nii korvpalliväljakul kui ka elukeerises.

MITMEKÜLGNE SPORTLIK ALUSMÜÜR

 

1921. aasta 10. septembril Tallinnas ilmavalgust näinud Lõssov: "Sünnilt ja verelt olen sada protsenti venelane."

 

Milles kõiges ta kaasa ei teinud – jalgpall, jääpall, jäähoki, laptuu, pesapall, sportvõimlemine, jalgrattasport, võrkpall, käsipall ja mõistagi korvpall. Poissi innustasid Noorte Meeste Kristliku Ühingu spordilaagrid Koitjärvel, õpetajaks Eesti korvpallikoolkonna looja Herbert Niiler. 1936. aastal valmistus seal looduse rüpes Berliini olümpiamängudeks Eesti koondis, poistele anti  austav ülesanne rajada korvpalliväljak. Olümpialaste treeningute nägemine pööras ka Joanni korvpalliusku, kuigi paistis ka jalgpalliplatsil osavusega silma.

 

Lõssov: "Oleme Kullami, Putmakeri ja teistega hiljem arutades jõudnud üksmeelsele järeldusele: ilmselt mõjus meile äratundmine, et korvpall on haritud, tarkade inimeste intelligentne mäng. Oli spordi tõeline aadelala."

 

Koitjärvel tutvus Lõssov ka Putmakeriga, kes oli sündinud Tallinnas kaks päeva varem, 8. septembril. Noortevõistkonnas juhendas neid Aleksander Illi, olümpial ja Euroopa meistrivõistlustel mänginud mees, kelle kirjutatud õpikut peeti korvpallipiibliks.

 

Westholmi koolis õppinud Putmaker kogus sitkust Nõmmel looduses liikudes ja tegutsedes, paelusid kergejõustik, korvpall ja võrkpall. Võitis koolinoorte võistlustel auhinnakohti kettaheites, kuulitõukes, odaviskes ja kõrgushüppes ning korv- ja võrkpallis.

 

Näinud 1940. aasta märtsis Tallinnas Eesti võidumängu kahekordse Euroopa meistri Leedu üle, hakkas Putmaker külaliste eeskuju järgides vasakut kätt treenima: "Koduõuel oli sepast vanaisa tehtud raudvits üleval, selle all ma siis suvel kolm tundi päevas vasakut kätt treenisin. Kolme aastaga sai selgeks."

 

Ka Lõssov võttis nähtust tuld: "Ameerikast tulnud mängijad valdasid vasaku käega triblingut, sööte ja viset niisama hästi kui paremaga Et seesugune asi on võimalik, oli nii suur avastus, et otsustasin hoobilt: mina teen järele! Pean ütlema, et see tõi mulle edaspidises mängijakarjääris väga suurt kasu."

 

SÕJAST TERVE NAHAGA KOJU

 

Lõpetanud 1941. aasta kevadel Vene  gümnaasiumi, mobiliseeriti Lõssov Punaarmeesse. Väljaõppel Siberis kamandati noorukid peagi usalduse kaotamise tõttu tööpataljoni – lõviosa Eesti laskurdiviisi isikkoosseisust oli Porhovi lahingus sakslaste poole üle läinud, sest ei soovinud võidelda nõukogude võimu eest. Kui ründasid verine kõhutõbi, kahepoolne kopsupõletik ja kollatõbi, vaakus nooruk ellujäämise piiril, kaotas kehakaalust kolmkümmend kilo. Pääses terve nahaga Velikije Luki tapatalgutest, lahingutandril hukkus ligi 4000 eestlast. Siis teenis Joann staabi juures, kuni 1944. aasta aprillis kutsuti kui spordimeest väeosast välja. Suvel tegi ta Tallinna Kaleviga kaasa NSV Liidu meistrivõistlustel ja järgmisel tšempionaadil pälvis pronksmedali.

 

Putmaker astus 1943. aastal Eesti lennuväeüksusesse, sõdis Luftwaffe mundris Idarindel. Tema isa, Eesti Vabariigi kaitseväe kolonel, arreteeriti 1941. aasta 14. juunil, traagilisel küüditamisepäeval ja hukkus Norilskis.

 

Putmaker kaalus mobilisatsiooni ajal: "Meil kõigil oli valida, kas lähed Sileesiasse söekaevuriks või vabatahtlikult Saksa sõjaväkke."

Arvo abiellus kooliõega, koos taheti pageda üle mere vabasse maailma, kuid Vene tankid olid juba kohal ja vangistamisest polnud pääsu. 1944. aasta septembris viibis ta riikliku julgeolekukomitee NKVD nn filterlaagris Tallinnas Juhkentalis: "Enamus laagris olnud mehi läkitati tapiga Venemaale, viimane laagritäis suunati aga miinisadama taastamistöödele, mina nende hulgas. Alguses vangina, hiljem formeeriti meid tööpataljoniks."

 

ESIMENE KAALUKAS TURNIIRIVÕIT

 

Lõssov tõusis Tallinna esinduse põhitegijaks 1945. aasta mais Kaunases kaheksa linna turniiril, enne sõda ehitatud 12 000 pealtvaatajat mahutanud hall oli rahvast puupüsti täis. Leedulastelt võeti väevõimuga esikoht, mis pidi kuuluma Moskvale kui sõja võitjale. Tallinna viiendat kohta peeti altminekuks.

 

Suur abi olnuks 190 cm pikkusest Putmakerist, kelle osalusel õpiti selgeks mitmed kombinatsioonid. Ta lubati ajutise vabastusega laagrist treeningutele, kuid viiv enne ärasõitu Kaunasesse käsutasid kaks relvadega valvurit ta jalamaid laagrisse. Arvo vabanes tööpataljonist tänu koolivendadele Evald Kreele ja Martin Linnamägile ning Johannes Kotkale, kes pöördusid palvega spordiühingu Dünamo patrooni ja julgeolekuministri Boris Kummi poole. Kumm tegi taotluse ja aasta lõpuks vabastas Riias asunud Balti ringkonna laagrite ülem korvpalluri enda alluvusest ja ta saadeti Nõukogue Eesti NKVD võimu alla. Siis anti "soldat Putmakerile" luba elada erakorteris ja töötada treener-instruktorina Dünamos.

 

Putmaker: "Nõnda algas mu poolprofi elu. Passi mul polnud, olin nagu "pärisori"."

 

1946. aasta kaheksa linna turniiril Leningradis tõusis Putmaker üheks võtmemängijaks. Ilmar Kullam on kommenteerinud otsust kasutada kaht tsentrit: "Olime avamatšis Riiaga poolajaks kaotusseisus. Lõssov pakkus siis, et proovime Kullamit ja Putmakerit koos. Teise poolaja võitsime 21:2!"

 

Finaalis põrmustati Moskva 36:16, seitsme mänguga 59 punkti visanud Putmaker oli tallinlaste parim korvikütt, mängujuht Lõssov kogus kolm punkti vähem. 

 

Lõssov: "See võit andis võimsa tõuke Eesti korvpallile."

 

EUROOPA PARIMA TEHNIKAGA MÄNGIJA

 

1947. aasta Euroopa meistrivõistlustele Prahasse sõitis Lõssov NSV Liidu koondise tugisambana, pärjati tiitliga ja parima tehnikaga mängija eriauhinnaga. 174 cm pikkune mängujuht hiilgas virtuoosliku pallikäsitsemisega. Palli põrgatamised selja tagant ja jalgade vahelt, osavad petteliigutused ja suunamuutused, õigeagsed nõelteravad söödud.

 

Koondisekaaslane Kullam: "Rahvusvaheliselt paistsid silma Heino Veskila, Jaak Lipso ja Martin Müürsepp, aga nii kõrge tunnustuse on teeninud vaid Lõssov."

 

Lõssovile määrati ühena viiest Eesti sportlasest üleliiduline stipendium 2500 rubla kuus: "See oli tavalise inimese palgaga võrreldes väga suur raha. Näiteks maja võis üles ehitada viie tuhandega."

 

Sama aasta lõpul omistati talle NSV Liidu teenelise meistersportlase nimetus. Varem oli eestlastest tunnustuse saanud vaid Johannes Kotkas.

 

1949. aastal Egiptuses peetud Euroopa meistrivõistlusteks valmistus NSV Liidu koondis Thbilisis, saali praod suleti nii õhukindlalt, et peagi tõusis ruumitemperatuur üle 30 kraadi. Juua treeningu ajal ja isegi pärast seda ei tohtinud!

 

Lõssov: "Ei tea, kas arvati, et kui kaamel elab joomata, siis sealsed inimesed ka ei joo ega vist anna juua teistelegi, ennekõike Nõukogude inimestele?"

 

Koondise kapteniks nimetatud Lõssovi ja Kullami kõrval pürgisid meeskonda ka Putmaker ja Heino Kruus, kelle talent oli löönud särama 1945. aastal NSV Liidu noortemeistriks tulnud Tallinna meeskonnas, mida juhendas juba ka treenerikätt proovinud Lõssov. Kõik 15 korvpallurit pidid sõitma Vana Maailma tšempionaadile, kuni välisministeerium osalemise ära keelas. Põhjendati: ei saa tagada sportlaste julgeolekut!

 

Putmaker: "See oli moraalselt ränk hoop, sest NSV Liidu meeskond oleks kindlasti tulnud Euroopa meistriks, olime väga heas vormis."

Samal aastal krooniti Tartu Ülikooli spordiklubi, sisuliselt küll Eesti koondis, NSV Liidu meistriks. Emajõelinna ja pealinna kalevlased panid jõud kokku. Putmakerit kui dünamolast meeskonda sokutada ei õnnestunud.

 

Liidrirolli kandnud Lõssov: "Olime mitmekülgsed, kõik mängisid hästi võrkpalli, Kullam ja mina ka jalgpalli, Ernst Ehaveer nagu minagi hokit ja tegi ka kergejõustikku. Heino Krevald oli hea ujuja. Uno Kiivet oli võimeline asendama põhiviisikus ükskõik keda, haruldase närvisüsteemiga poiss. Viktor Laats oli kindel kaitses, Harri Russak kohutav tööloom, kuigi mängijana pimedavõitu. Ning mis veel – meid ühendas hea huumorimeel. Ning eks kõige paremini naerab võitja."

 

PUTMAKERI VÕIDUVISE JOOVASTAS KODUPUBLIKUT

 

1950. aasta kaheksa linna turniir korraldati Tallinnas, värsked NSV Liidu tšempionid said kodupubliku ees oskusi näidata. Korvpall huvitas ka kommunistliku partei keskkomitee esimest sekretäri Nikolai Karotamme, kes lubas, et võidu korral ehitatakse Tallinna mängudehall. Dünamo tennisehall Kadiorus oli ebamugav nii publikule kui ka sportlastele. Nii külm, et "Putmaker mängis alati fuajees prooviks klaverit, ütles, kui sõrmed ei luba veel klaverit mängida, siis korvpalli ammugi mitte". Ka viiulimänguga soojendas Arvo korvpalliheitluse eel sõrmi.

 

Võõrustajad, kes esindasid Tartut, alistasid lisamängus Thbilisi, kellele avamatši olid kaotanud. Hiilgavalt tegutsenud Putmakeri vasaku käe haakvise kindlustas võidu 29:28. Kokku panustas keskmängija kaheksas matšis 110 punkti, Lõssov pidas teda suurriigi parimaks tsentriks. Esikohta hinnati isegi kõrgemalt kui NSV Liidu meistritiitlit.

 

Lõssov: "See mis rahvas tookord tegi ... Pidu kestis ei tea kui kaua, ka veel tänavatel, kodudes, kohvikutes."

 

Putmaker: "On küsitud, mis tunne oli, kui võiduviske sisse viskasin. Mehed usaldasid mind ja ma pidin nende usaldust õigustama, ei olnud seal muud midagi mõelda."

 

Koguni kuus eestlast kutsuti valmistuma Prahas peetavateks üliõpilastemängudeks. Mõni päev hiljem toimus Moskvas kurikuulus kommunistliku partei 8. pleenum, kus klaariti arveid rahvavaenlastega.

 

Putmaker: "Olime juba Moskvas ja täitsime ankeete, Lõss aitas mul veel täita. Varustus jagati välja, öösel pidid algama äralennud. Hommikul olime ainsad mahajääjad mina, Heino Lipp ja grusiinlane Inskirveli."

 

Lõssov: "Moskva võttis äsjase korvpallilüüasaamise eest nii suure ja nii valusa revanši, et seda tundis iga viimane kui eestlane."

 

Kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel kettaheites võitnud ning kuulitõukes ja kõrgushüppes hõbemedali saanud Putmakeri sportlasetee lõppes mõni kuu hiljem jõulureedel. Ta andis Tallinna kehakultuuriinstituudis sporditundi, kui neli meest tulid teda arreteerima ja viisid Pagari tänavale julgeolekukomitee KGB majja. Spordimeeste kaitsja Boris Kumm oli julgeolekuministri ametist maha võetud. Eeluurimine kestis aasta, süüdistusena kõlas teenimine Eesti lennuväeüksuses sakslaste poolel. Algas vangipõli metsatöödel Siberis, koju naasis ta 1955. aasta jõulude teisel pühal.

 

Putmaker: "1956. aasta 20. aprillil sai minust taas vaba tööinimene. Nii vaba nagu tollal elu lubas."

 

SÕPRUS JA ABIVALMIDUS

 

1951. aastal krooniti Lõssov teist korda Euroopa meistriks, teise sama tiitli teenis Kullam ja esimese Kruus. Järgmisel suvel pälvisid kõik kolm Helsingi olümpiamängudel hõbemedali. Suursoosikule USA-le jäi NSV Liidu koondis poolfinaalgrupis alla suurelt, 58:86. Meeskonnasisese konflikti tulemusena arvati Lõssov põhiviisikust välja. Finaal lõppes 25:36.

 

Lõssov: "Kui pjedestaalile astusin, siis tõusid pisarad silma. Kahjutundest, et see polnud minu mäng. Mina polnud enne Helsingit NSV Liidu koondises ainsatki mängu kaotanud. Nüüd kaotati, ilma minuta."

 

Putmaker: "Väsimatu võitlusvaim ja murdumatu võidutahe tegid Lõssovist meie rahvusmeeskonna ja koondvõistkondade vaieldamatu liidri. Talle usaldati alati kaptenisärk. Usaldava ja abivalmis meeskonnakaaslase ja sõbrana ei kõhelnud Joann kunagi kaitsmast minusugust nõukogude korra poolt represseeritut ja "musta" ankeediga sportlast ka avalikel esinemistel spordifunktsionääride ja ülikute eest."

 

Leningradi Lesgafti kehakultuuriinstituudi lõpetanud Lõssov elas hästi sisse ka treeneriametis, tüürides NSV Liidu koondnaiskonna 1954. ja 1956. aastal Euroopa meistriks, kuldmedaliga tulid tema hoole all koju Valentina Kullam, Mai-Maret Višnjova-Otsa ja Aino Värk. Veel 44-aastasena mängis ta Eesti meistrivõistlustel.

 

45 aastat Tallinna masinatehases leiba teeninud  Putmakerile omistati 1988. aastal meistersportlase nimetus: "Vist peaks kirjutama Guinnessi rekordite raamatusse, sest seda tehti ju peaaegu 40 aasta taguste teenete eest!"

 

Mõlema mehe teeneid on hinnatud ka riiklikult: Lõssov pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi (1998), Putmaker Kotkaristi V klassi teenetemärgi (2005).

 

Allikad:

Joann Lõssov, Paavo Kivine. Elu on mäng. 1998.

Vello Lään, Märt Ibrus. Eesti korvpall. Portreed. 2006.

Korvpall. Minevikust tänapäevani. Koostanud Vello Lään. 1988.

Eesti Spordibiograafiline Leksikon. 2011.

Olulised sündmused
Kuupäev Kellaaeg Sündmus
K 26.01.2022 08:00 Kvaliteedikomisjon
K 02.02.2022 13:00 Koolituste töörühm
T 08.02.2022 14:00 I ja II liiga koosolek Registreeru
K 09.02.2022 15:00 EKL juhatus
K 09.02.2022 13:00 Tehniline paneel Registreeru
N 10.02.2022 11:00 KML nõukogu
E 07.03.2022 13:00 I ja II liiga koosolek Registreeru
N 10.03.2022 14:00 Tehniline paneel Registreeru
N 10.03.2022 11:00 KML nõukogu
E 14.03.2022 13:00 Koolituste töörühm
N 17.03.2022 00:00 EKL juhatus
K 13.04.2022 15:00 EKL juhatus
K 11.05.2022 15:00 EKL juhatus
K 15.06.2022 15:00 EKL juhatus
L 13.08.2022 00:00 EKL juhatus
K 14.09.2022 15:00 EKL juhatus
K 12.10.2022 15:00 EKL juhatus
K 09.11.2022 15:00 EKL juhatus
Sünnipäevad
Täna, 21. jaanuar
Teet Dooner (48)
Martin Dorbek (31)
Ib Lamp (75)
Markkus Mõttus (19)
Andre Treier (19)
Homme, 22. jaanuar
Jaanus Annok (36)
Sven Arop (47)
Vjatšeslav Botškarjov (45)
Tatjana Drozdova (22)
Kalle Kollin (52)
Arnu Lippasaar (52)
Laina Mesila-Kaarmann (35)
Sulge

Ülekanded

   
Sulge

ASG 2022 kandideerimine