ONLINE mängud
Eesti Korvpalliliit
PAF liiga
Naiste liigad
Meeste Saku liigad
G4S Noorteliigad
Rahvaliiga
Regionaalsed liigad
Karikavõistlused
Seeniorid
3x3 korvpall
Koondised
Ajakava ja tulemused
Tule trenni
Treenerid
G4S Noorteliiga esindusvõistkonnad
Kohtunikud
Videoarhiiv
Pood
Korvpall 2030
BSBC

Uudised

-Korvpalli kevadfoorum 2019 | Foto: Siim Semiskar

Jaak Salumets "Korvpalli kevadfoorum 2019" avakõnes: Eesti korvpall on nii tugev, kui on selle kõige nõrgem lüli

31.05.2019

Paunküla spordilaagris peetakse reedel ja laupäeval Korvpalli kevadfoorum 2019, kus korvpallirahvas keskendub Eesti Korvpalliliidu uuele arengukavale – kuhu on jõutud ja mida on vaja veel teha, et aastal 2030 saaks tulemuse üle olla uhked. Selles uudises toome jooksvalt lugejani ettekannete põhipunktid.

Avasõnad ütles Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi, kes tutvustas organisatoorseid küsimusi ning juhatas sisse alaliidu presidendi Jaak Salumetsa tervituskõne.

Jaak Salumets meenutas Korvpall 2030 strateegia alguspäevi, tänas vabatahtlikke, kes töörühmasid vedada võtsid. "Strateegia pole mingi imelaps ja selle strateegiaga töö ei lõpe, see on üks väike osa arengust," oli Salumetsa üks põhiline mõte. Lõpetuseks panid ta korvpallirahvale südamele, et väljas tuleb olla ühise eesmärgi nimel: "See pole Jaak Salumetsa korvpall, Andres Sõbra korvpall või Tiit Soku korvpall. See on kõigi meie korvpall ning Eesti korvpall on nii tugev, kui on selle kõige nõrgem lüli."

 

Treenerite toimkonna tegevuse ülevaade (töörühma juht Alar Varrak)

 

Alar Varrak tõi esialgu välja positiivsed punktid: "Rekordiliselt vara said meil paika koondiste treenerid ja tegevuskavad. Võime endale vastu rinda taguda, et tunduvalt varem kui meie naabritel. Eesmärgiks oleks, et klubidel oleks veel varem teada, millal koondised kogunevad. Uuel suvel tõuseb ka noortekoondiste varustuse kvaliteet ja maht."

 

Muudatused 2019/20 juhendis, mis kokku said lepitud:

 

* Klubisüsteemis kaotatakse mängijate liikumise piirang (mängude piirang jääb kehtima).
* Kasvatajaraha punktid säilivad kohustusliku ajateenistuse (mehed) ja lapse sünni korral (naised), kuni U23.
* Elukoha muutus Eesti siseselt ei vabasta kasvatajaraha maksmise kohustusest.
* Välismängijate piirangud ja litsentsitasud ühtlustuvad meeste sarjades, va lätlastest mängijad I ja II liigas.
* Audentese SG-le tehakse erand I liiga mängugraafikus, kui see on tingitud osalemisest EYBL sarjas.

 

Oli kaks probleemkohta, kus treenerite toimkonnas ja klubide hulgas puudub üksmeel. Esiteks on selleks veel gümnaasiumis õppivate 19-aastaste kaasamine noortekorvpalli. Uue hooaja alguses saadetakse klubidele välja lisainfo ning talvisel üldkogul võetakse vastu otsus.

 

Samuti pole üksmeelt ka Audentese SG õpilaste treening- ja võistluskoormuse punktis seoses nende koduklubidega, kus arutelu all on neli erinevat võimalust. Varrak lootis, et see küsimus saadakse uuel hooajal lahendatud, kuna 2020. riigipoolne rahastus Audentesele suureneb ning Korvpalliliit tahab Audenteses pakutavate tingimuste parendamisele veel rohkem rõhku panna.

 

Koolituste töörühma tegevuse ülevaade (töörühma juht Alar Varrak, ettekanne Indrek Visnapuult)

 

Senise töö olulisemate arengute koha pealt tõi Visnapuu muuhulgas välja koolitajate kaardistamise ning kinnitas, et plaan on hakata ka koolitajaid koolitama, et tõsta nende didaktilist taset ning esinemisoskust. Selle jaoks on valminud tööversioon programmist.

 

Visnapuu tõi välja ka eesmärgid teiseks poolaastaks, kus jäid kõlama peamiselt koolitajate koolituse programmi ettevalmistuse jätkamine, lõppenud hooajal edukalt käima läinud mentoriteprogrammi edasiarendused ning koolituste tagasiside mõõtmise ühtlustamine.

 

Visnapuu lõpetas mõtlemapaneva tsitaadiga: "Ükskõik, kui palju me töötame välja erienvaid programme paberil, see pole nii oluline, kui see, kui palju treener tahab ennast koolitada, tahab töötada materjalidega ning on ise motiveeritud arenema."

 

Sport ning ajateenistus kaitseväes (Raido Mitt, EOK)

 

Kaitseväe spordirühma kriteeriumid võistkonnaaladel on: peab olema esindanud Eesti rahvuskoondist ametlikes mängudes või noortekoondist EM-finaalturniiri A-divisjonis. Tingimused peavad olema täidetud viimase kahe aasta jooksul.

 

"Süsteem on nii hästi toimima saanud, et suudame juba ka tulevikku vaadata ja sportlaseid suunata. Kes kriteeriumitega spordirühma pääsevad, nendest kindlasti kedagi välja ei jäeta," sõnas Mitt, kuid kinnitas, et võistkonnaaladel on tingimused spordirühma saamiseks üsna karmid. Tema sõnul on see murekohaks ning on läbi käinud erinevaid mõtteid, kuidas seda muuta.

 

Üheks mitteametlikuks võimaluseks on alates 2019. jaanuarist Vahipataljonis käivitatud võistkonnaalade spordirühm, kuhu võetakse korvpallureid, võrkpallureid, käsipallureid ja jalgpallureid. "Selle eesmärk on võimaldada karmide kriteeriumide tõttu välja jäänud pallimängude esindajatel käia treeningutel ja võistlustel," rääkis Mitt.

 

"Võistkonnaaladel on murekohaks see, et üsna noorelt teenitakse välismaalt leping ning kuni 28-aastaseni enam Eestisse tagasi ei tuldagi. Seetõttu oleks sportlasele parim kohe pärast keskkooli kaitseväeteenistus läbida," soovitas Mitt lõpetuseks.

 

Spordimeisterlikkuse ja kasvatajaraha töörühma ülevaade (töörühma juht Eduard Beilinson)

 

Beilinson alustas oma ettekannet tõdemusega, et tema töörühm tundis kokku tulles suurt vastutust, kuna süsteem oli kõigile tuttav ja puudutas otseselt klubide rahakotti. Ettekandes tõi KA Tallinna Kalevi juht välja väga konkreetseid ettepanekuid, kuidas spordimeisterlikkuse ja kasvatajaraha süsteemi uuendada.

 

"Ühe profisportlase ettevalmistamine maksab minimaalselt 5000 eurot. Sinna juurde tulevad kõik summad elamisele, toitlustusele ja meditsiinile jne. Me peame liikuma sinna, et noormängija üles kasvatanud klubisid rohkem motiveerida," kõlas Beilinsoni üks põhiline mõte.

 

Kvaliteedinõustamise töörühma ülevaade (töörühma juht Tarmo Oras)

 

Tarmo Oras tõi välja, et tema komisjoni loomise põhjus oli tekitada olukord, kus lapsed tuuakse korvpalli juurde veendumusega, et treeneritel on kompetents ja kõrgel tasemel teadmised.

 

"Treeneritele võib see tunduda pehmem väärtus, aga ma ei ütle, et see kvaliteedinõustamine oleks vähemtähtsam kui metoodika. Korvpall on tarkade inimeste mäng, tundub mulle, ja läbi selle tarkuse, koostegemise ja intelligentsi suudame me väga palju ära teha."

 

Oras pani klubidele südamele, et erinevas valdkondades tuleks teha konkreetne plaan, olgu siis suur või väike klubi. Läbi tuleks muuhulgas mõelda nii klubi igapäevase juhtimisega seotud tegevused, kogukonna kaasamine ja ka kommunikatsioon ja turundus.

 

Ettepanekuna käis Oras välja plaani hakata omistama klubidele kvaliteeditasemeid - B, A ja A+. Selle tulemusena peaks iga klubi sisse viima kvaliteediraamatu, mis kajastab liikme tegevust ja vastavusi kvaliteedinõustamise kriteeriumitega. Tulevikus on klubide motiveerimiseks plaan kvaliteeditasemed siduda ka finantside ja rahaliste toetustega.

 

Korvpalli turundamise ja populariseerimise töörühma ülevaade (töörühma juht Gerd Kiili)

 

"Sellist asja nagu spordibisnes enam pole, on ammu üldine showbisnes. Me võitleme juba ammu Linnateatri ja Draamateatri ja vendade-Piusidega," alustas Kiili oma sõnavõttu.

 

Ta lisas mõtte, mida Eestis peaks paremini välja mängima: "Nagu Andres Sõber oli mingil ajal suurem kui Eesti korvpall kohati (muiates - toim.), siis Eesti korvpall vajab staare ja isiksusi, olgu nad siis head või halvad."

 

Kiili tõi välja erinevate koduste meistriliigade vaatajanumbrid, mis Tallinna TV ekraanil olnud korvpallil olid võrreldes koduse jalgpalliga oluliselt kõrgemad. Ka veebiülekannete numbreid seinal näidanud Kiili arvates võiks meediakanalid aru saada, et ülekannete arv võiks langeda, aga kvaliteet peaks tõusma. Kõikide spordialade kõik mängud ei peaks olema vaatajale tasuta kättesaadavad, küll peaks näidatav olema haarav ja heal tasemel tehtud.

 

Treenerite tasustamise töörühma ülevaade (töörühma juht Priit Sarapuu)

 

"Probleemikoht treenerite hulgas on 3.-4. kategooria, kus ei ole riigi toetust ja seetõttu ei tule piisavalt noori treenereid peale," tõi Sarapuu välja ühe põhipunkti. "Teine raske koht on, et 5. kategooria saadakse küll kätte, aga ei toimu hüpet kõrghariduse suunas."

 

Treenerite kvaliteedi tõstmiseks kutsus Sarapuu ellu G4S korvpallitreeneri stipendiumi, kuhu ootab tulevikus panustama ka teisi ettevõtteid ning eraisikuid. Tegemist on esialgu pilootprojektiga, kus määratakse ühele Tallinna Ülikooli ja ühele Tartu Ülikooli korvpallitreeneriks pürgivale tudengile õppeaastas 1000 euro suurune stipendium.

 

Sarapuu sõnul peab korvpall võtma kätte juhtohjad ja rääkima teiste spordialadega ning minema seejärel treenerite tasustamise teemadega riigi tasemele rääkima.

 

Edasi jätkub õhtu hooaja piduliku lõpetamise, parimate autasustamise, õhtusöögi ning üllatusesinejatega.

Sünnipäevad
Täna, 16. oktoober
Rein Laaneorg (67)
Kaarel Loigu (43)
Arkko Pakkas (31)
Kaspar Põldmaa (30)
Aleksander Taratuhhin (33)
Homme, 17. oktoober
Joosep Indermitte (24)
Aleksandra Komar (32)
Sulge

Ülekanded