"Esimese kolme kuu pealt, kui noortetreenerite töötasutoetuste süsteem on toiminud, näeme, et riigipoolne sihttoetus on reeglina jõudnud just nende kõrgema kutsekategooria treeneriteni, kes juhendavad laste ja noorte sporditegevust. Koostöö omavalitsustega on seejuures olnud valdavalt väga hea,“ ütles asekantsler Tõnu Seil.
Kõrgema kutsetasemega laste- ja noortetreeneritele mõeldud riigipoolne töötasutoetus käivitus 2015. aasta algusest, selle jaoks lisandus tänavusse spordieelarvesse 3,51 miljonit eurot. Sihttoetus on mõeldud noortetreeneritele, kellel on oluline roll tulevaste sportlaste kujundamisel ja tervislike eluviiside edendamisel. 2015. aastal saab riigipoolset toetust 1034 treenerit, kes juhendavad ühtekokku 31 900 last ja noort. Enim toetusi jõuab jalgpalli-, kergejõustiku- ja korvpallitreeneriteni, nendel aladel on kõige rohkem laste ja noorte treeningrühmi.
Toetuste eraldamise aluseks oleva kultuuriministri määruse põhipunktid:
* riigipoolset tööjõukulude toetust saavad taotleda spordiklubid, -koolid ja spordialaliidud 5. ja kõrgema kehtiva kutsetasemega treeneritele, kes juhendavad laste ja noorte treeningrühmi;
* toetuse taotlemise õigus on spordiklubidel, kes on kantud Eesti spordiregistrisse ning spordikoolidel, kelle andmed on esitatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), samuti spordialaliitudel;
* tööjõukulude toetust makstakse planeeritud ja järjepideva treeningtöö läbiviimise eest laste ja noortega, kelle vanuse ülempiir on 24 aastat;
* treenerile makstava tasu arvestuslikuks aluseks on tema poolt vahetult juhendatavate treeningtundide arv nädalas. Täistööajaga töötava treeneri nädalakoormus on 24 akadeemilist treeningtundi nädalas. Töötasutoetust makstakse alates 4-treeningtunnise nädalakoormusega treeneritöö eest;
* riigipoolne tööjõukulude toetus moodustab kuni 50% treenerile makstavast töötasust. Spordialaliit, spordiklubi või spordikool peab omalt poolt rahastama treeneri töötasustamist vähemalt samal määral.
Pildil: Pärnu treenerid Mait ja Rait Käbin.
Kogu ERRi uudist loe SIIT.
