ONLINE mängud
Eesti Korvpalliliit
PAF liiga
Naiste liigad
Meeste Saku liigad
G4S Noorteliigad
Rahvaliiga
Regionaalsed liigad
Karikavõistlused
Seeniorid
3x3 korvpall
Koondised
Ajakava ja tulemused
Tule trenni
Treenerid
G4S Noorteliiga esindusvõistkonnad
Kohtunikud
Videoarhiiv
Pood
Korvpall 2030
BSBC

Uudised

Sirje Kikas MM kuldmedaliga Montecatinis. Foto: erakogu.

Sirje Kikase 50+ edukat aastat korvpallurina

10.10.2018

Sirje Kikas on mänginud edukalt korvpalli juba üle 50 aasta. Teda võib pidada Eesti kõige pikema staaziga naistippkorvpalluriks, korpallilegendiks, kes omab erakordselt muljetavaldavat tiitlite nimekirja, jätkates seniajani osalemist tipptasemel võistlusspordis.

Kaua aastaid oli ta Eesti ja Tartu Ülikooli naiskonna mängujuht. Teda peavad omaks nii tolle aja tipud kui ka praegused parimad veterankorvpallurid üle maailma.

Sirje Kikas sündis 25.mail 1959. aastal Kilingi –Nõmmes. Korvpalliga hakkas ta tegelema 8-aastaselt ja esimeseks treeneriks oli Maret Link, kelle käe alt kasvas välja teisigi  edukaid naiskorvpallureid. Korvpalli valis Sirje oma vanema õe eeskujul, kes on koos isaga siiani tema peamised toetajad ja innustajad.

 

Oma esimesest treenerist ja treeningutest mäletab Sirje seda, et treener suunas tüdrukuid põhjalikult mõtestama korvpallimängu ja kogu oma tegevust. Kõik olid kohustatud pidama treeningpäevikut, mis sisaldas muuhulgas korvpalli ajalugu, taktikat, kombinatsioone, visatud viskeid ja võistlusmänge koos analüüsiga. Treeningud toimusid tollal süstemaatiliselt kolm korda nädalas, millele hiljem lisandusid hommikused visketreeningud. Tänu nendele kuulus Sirje kõigis vanuseastmetes Eesti noortekoondisse.

 

Aastatel 1975 – 1977 õppis Sirje Tallinna Spordiinternaatkoolis, kus treeneriks oli  Rita Sild, kelle juhendamisel tuli Eesti naiskond Nõukogude Liidu noorte meistrivõistlustel pronksmedalile.

           

1977. aastal sai Sirje Kikasest TRÜ Kehakultuuriteaduskonna üliõpilane. Tartu Ülikooli naiskonda sulandumine toimus tema jaoks sujuvalt, sest samal aastal olid mitmed vanemad mängijad lõpetanud nii ülikooli kui ka korvpalli mängimise. Tartu Ülikooli naiskond Ilmari Kullami ja Arnold Selge juhtimisel koosnes professionaalsetest tippsportlastest, kes võtsid osa nii Eesti NSV kui ka Nõukogude liidu meistrivõistlustest väga pingeliste võistlusgraafikutega. Parimaks saavutuseks jäi 1978. aastal  Nõukogude Liidu karikavõistluste pronksmedal. Sirje kollektsioonis on 11 kulda, 9 hõbedat ja 4 pronksi Eesti meistrivõistlustelt. Ta kuulus Eesti koondvõistkonda seitseteist aastat.  

 

Tähelepanuväärne on ka see, et Sirje oli üks esimesi Eesti naiskorvpallureid, kes mängis välisriikide klubides, aastatel 1989-1990 Tampere  „Pyrintö“ naiskonnas ning 1997. a Helsingi „Torpan Pojat“ naiskonnas.

 

Pärast tippkorvpallist lahkumist on Sirje töötanud erinevates koolides kehalise kasvatuse õpetajana. Aastast 2004 teeb ta rõõmuga tööd Tartu Kutsehariduskeskuses, saab hästi läbi nii õpilaste kui ka kolleegidega.   

 

Küsisin Sirjelt, kuidas saada tippkorvpalluriks ja püsida aastakümneid tippvormis?

Ta vastas põhjalikult : „Minu kogemuse põhjal saab heaks korvpalluriks eelkõige siis, kui palju treenida. Eriti noorteklassis, kus omandatakse kogu tehnika ja taktika ABC. Korvpallis on olulised ka suhted. Mängujuhina pean hoidma ja looma nii mängujoonist kui ka inimeste vahelisi suhteid. Kõrges eas aga on vaja tarkust ja oskust kuulata oma keha. Et veteranina palliplatsil jätkata, selleks on eelkõige vaja võistkonda, kuhu kuuluda ja kellega mängida – üksi ju korvpalli ei mängi. Olen väga õnnelik, et mul selline võimalus on antud. Minuga samal ajal alustasid ja jätkavad siiani korvpalliturniiridel osalemist ülikoolikaaslased Ülle Järv ja Iivi Kaljuvee. Hiljem on meiega liitunud ka vähe „nooremad“ veteranid Mare Krutta, Piret Jahilo, Katrin Aava, Epp ja Kai Jürme jt. Korvpall ei ole meie jaoks enam ammugi see põhiline faktor, millele kulutada oma väheseid puhkusepäevi aastas ja ka raha. Kui korvpalliturniiri mängudele ja võitudele aga lisada võistkonnakaaslased, kelledest üks isegi seab luuleridu ning reisimise enne või pärast turniiri mööda võistlusi korraldavat maad, külastades imeilusaid kohti või kogedes erinevate inimeste kombeid, saab kokku sümbioosi, mis on nii huvitav, et ideaalsemat puhkust ei oska välja mõeldagi. Avastada Austraaliat, Uus-Meremaad, Kanadat, USA-d, Puerto Ricot, Brasiiliat, Kreekat, Itaaliat, Sloveeniat jt maid poleks ma ilma veteranide korvpallita ilmselt suutnud.“

 

Millised on olnud Sinu ja ilmselt Eesti kõigi aegade kõige edukama veteranide korvpallinaiskonna kõige säravamad võidud?   

„Veteranide rahvusvahelistel tiitlivõistlustel oleme osalenud Eesti naiskonnaga alates 1994. aastast.  Neid peetakse vanusegruppide kaupa alates 30+, 35+, 40+, 45+, 50+, 55+ ja 60+. Minu jaoks esimesel World Masters Games turniiril Austraalias Brisbane’s mängisime 30+ vanusegrupis ning saavutasime 3. koha. WMG ehk eestipäraselt veteranide olümpiamängud toimuvad iga 4 aasta tagant. Meie võistkond pole nendest ühtegi vahele jätnud, veelgi enam, me pole kunagi tagasi tulnud ilma medalita. 

Lisaks veteranide olümpiamängudele võtame osa rahvusvahelise veteranide korvpalliföderatsiooni FIMBA poolt igal aastal korraldatud vaheldumisi Maailma või Euroopa meistrivõistlustest. Ka nendest turniiridest oleme ainult üksikutest puudunud. Euroopa meistrivõistlustel oleme osalenud alates 2008. aastast 4 korral. 2016 tulime Serbias Novy Sadis kuldmedalile, olles ühtlasi esimene Eesti korvpallivõistkond, kes Euroopa meistri tiitlini on jõudnud. Veteranide maailmameistrivõistlustel oleme osalenud alates 2001. aastast 8 korda. Kohe esimesel korral Sloveenias Ljubljanas tulime kullale. Mängisime siis vanusegruppi 40+. See turniir on mulle jäänud kõige rohkem meelde ja seda medalit hindan  ka kõige kõrgemalt. Tänaseks oleme jõudnud oma vanusega juba 55+ gruppi ning ka selles vanusegrupis pole me medalitest ilma jäänud.

 

Lõpuks küsisin Sirjelt, miks ja kui kaua veel ta rahvusvahelist korvpalli mängib?

„Väga hea on olla osa suurest rahvusvahelisest korvpallurite kogukonnast. Kõik vastased on ju tegelikult sõbrad. Samuti osaleb nendel turniiridel ka palju teisi Eesti korvpalliveteranide võistkondi. Ka see annab olulist lisaväärtust.

Minu tagala ja taustatiimi oluline inimene on ka mu tütar, kes mulle aeg-ajalt tuletab meelde, et ma oma tervist hoiaksin. Kui ihu, hing ja võistkond ühes tükis püsivad, siis tahaks veel mõned aastad seda fantastilist korvpallielu nautida“

 

Tõepoolest, Sirje Kikase Eesti naiste veterankorvpalli võistkond on fantastiline. Nad on nii Euroopa ja Maailma meistrid kui ka olümpiavõitjad. Ei usu, et veel kellelgi Eestis on midagi sarnast ette näidata. Naiskorvpallurid on teinud Eestit üle maailma tuntuks ja hinnatuks ilmselt rohkem kui ükski teine Eesti spordiveteranide kollektiiv.

Olgem uhked, et Eesti on korvpallimaa.  

 

 

Sirje Kikast usutles ja küsimusi esitas Ivar Raig

Sünnipäevad
Täna, 19. jaanuar
Janek Ardon (48)
Maia Dorbek (64)
Ingmar Kaup (44)
Ingmar Nöps (32)
Tarmo Pillerpau (38)
Peeter Pukk (38)
Reemo Veski (40)
Homme, 20. jaanuar
Urmas Kask (46)
Taavi Leok (27)
Irina Lukjanovitš (36)
Margus Martin (45)
Janno Piht (42)
Tanel Sokk (35)
Raitel Võikar (31)
Sulge

Ülekanded