ONLINE mängud
Eesti Korvpalliliit
Alexela Korvpalli Meistriliiga
Eesti-Läti Ühisliiga ja Naiste meistriliiga
Koondised
G4S Noorteliigad
Meeste amatöörliigad
Apollo Naiste Korvpalliliiga
G4S Noorteliiga esindusvõistkond
Regionaalsed liigad
Rahvusvahelised liigad
Ajakava ja tulemused
Tule trenni
Treenerid
Seeniorid
Kohtunikud
Karikavõistlused
3x3 korvpall
Artiklid ja intervjuud
Videoarhiiv
Pood
Rahvaliiga
BSBC

Uudised

Harlem Globetrottersi staarid Eestist: Nautisime siin igat hetke!

04.10.2017

Kohtusime Harlem Globetrottersi mängijate Crissa Jacksoni ja Anthony Blakes`iga nende koolikiusamise vastase tuuri viimasel päeval väikese Elva linna restoranis. Sini-puna-valgetesse dressidesse riietatud trikikorvpallurid paistsid juba kaugelt silma. Söögikohas oli enne intervjueeritavate sisenemist vaikne õhkkond, mõned paarikesed einestasid. Sõbralik „Hello!“ klienditeenindajale ja miljöö elavnes hetkega.

Avatud olemisega Crissa ja Anthony saabusid koos Ameerika Ühendriikide saatkonna kultuuri- ja haridusprogrammide juhi Jane Susi, pressi – ja kultuuriaseatašee David Wackeri ja Harlemi Globetrottersi esindaja Brett Meisteriga. Samuti tegi terve tuuri kaasa Martin Rebane Eesti korvpalliliidust, olles nõu ja jõuga toeks nii projektis osalevatele ameeriklastele, kui ka Maarjamaa kooliõpilastele. Peale põgusat tutvumist alustasime vestlust ja kuna oli lõunasöögi tellimise aeg, alustasime vestlust justnimelt Eesti köögi teemadel.

 

Kuidas Teile Eesti toit maitseb?

Crissa: Oo, väga maitseb! Võiks öelda, et me oleme justkui taevas! (naerab) Kui me esimesel õhtul Tallinna vanalinna restorani sööma läksime, olin ma hämmingus. Kõik toidud on nii mõnusalt mahlased ja hästi maitsetatud. Köök on teil küll super!

Olete Te enne Eestis käinud?

Anthony: Mina olen aastaid tagasi käinud. Mitte küll nii pikaajaliselt, kui sel korral. Tookord polnud mul võimalik kohalike inimestega kokku puutuda ega näha teie riiki.

Crissa: Minu jaoks on see esimene kord. Naudin iga hetke sellest!

Crissa, mida teadsid Eestist enne seda projekti?

Ei teadnud midagi aga mul on hea meel, et tulime ja avaldasime kohalikele lastele positiivset mõju rääkides sellest, et koolikiusamine pole lahe.

Milline oli teie esmamulje Eestist?

Antony: Meid ootas lennujaamas väga entusiastlik tervitus. Äärmiselt meeldiv esmamulje, saime algusest peale palju naerda ja aja möödudes muutus positiivne keemia inimestega üha paremaks. Lapsed ja kohalikud olid meiega väga sõbralikud. Otsisime esimesel õhtul Pegasuse restorani ja...

Crissa: Jaa, just seal me alustasimegi imelise õhtusöögiga, kus me saime ülimaitsvat leiba ja limonaadi.

Anthony: Kõik kellelt abi küsisime olid väga sõbralikud. Otsisid oma telefonid välja ning andsid meile juhiseid. Väga hea esmamulje ja see tegi meie olemise siin mugavamaks ning saime kohe algusest peale olla meie ise. Jätsime väikese osa endist nende lastega, kellega me selle nädala jooksul suhtlesime.

Paljud inimesed, kes Eestit külastavad ei jõua Tallinnast kaugemale. Teie saite mööda riiki ringi reisida, näha erinevaid paiku ja loodust. Millised muljed Teil Eestimaas loodusest on?

Anthony: Saka mõis, kus me paar päeva tagasi ööbisime oli imeline.

Crissa: Oli pisut udune varahommik ja ma kõndisin randa. Väga kaunis vaatepilt - vaikne, rahulik ja see meenutas mulle pisut kodu. Olen pärit Pennsylvaniast ja elan metsa ääres. Seal on ka alati väga vaikne ja vahel on meil tagahoovis hirved, kes seal rohtu söövad. Sarnane tunne tekkis mul siin olles ka.

Anthony: Minu meelest oli väga lahe, et saime näha ka väiksemaid kohti. Eesti inimesed on väga perekesksed. Kõik mida te teete põhineb pereväärtustel ja see on väga sarnane Harlem Globetrottersiga. Meie meeskond on samuti nagu üks suur pere, me sobitume teie ühiskonda hästi. Lapsed arvavad tõenäoliselt, et oleme Crissaga õde ja vend, sest me mängime ja lõbutseme koos. See meeldib paljudele lastele. Alguses läks pisut aega, et kohmetusest üle saada, aga kui nö jää oli purustatud siis nad tahtsid meiega koos pilti teha ja mängida. Väga lõbus oli.

Võtke see nädal viie märksõnaga kokku.

Anthony: Ma jätaksin tegutsemise, julguse ja kaastunde seekord välja.(naeravad) (Harlemi kampaania kolm märksõna Action, Bravery and Compasssion, toim.)

Ma ütleksin elevus, edu, rõõm, lõbu...

Crissa: Ma ütlen kurb, sest ma pean juba homme siit lahkuma.

Kui Te võrdlete lapsi Ameerika Ühendriikides ja Eestis, siis millised on suurimad erinevused?

A: Ma ei näe suurt erinevust. Ainuke erinevus oli keelebarjäär. Lapsed üle kogu maailma on tegelikult sarnased. Nad kõik tahavad olla õnnelikud, tahavad lõbutseda, on alati valmis õppima midagi uut. Ma ei näe peale keelebarjääri suuri erinevusi.

C: Isegi keelbarjäär ei olnud tegelikult nii hull. Eesti lapsed räägivad päris hästi inglise keelt ja nad küsisid meilt palju küsimusi.

Mis te arvate, kas Eesti koolid on piisavalt teadlikud koolikiusamise probleemist?

A: Lapsed on väga teadlikud sellest, mis on koolikiusamine. Üks asi, mida me koolides teeme on küsimuste esitamine ja vaadates, kui hästi lapsed oskasid nendele vastata, siis ma arvan, et mõned neist, kes vastasid olid koolikiusamise ohvrid. Mitte kõik aga mõned ja nad jagasid enda mõtteid, mida nad paremini teeksid ja kuidas teised lapsed saaksid aidata. Nii et ma arvan, et nad on väga teadlikud ja kui me lahkume siis see sõnum hakkab veelgi levima. Nad on meie väikesed sõnumitoojad.

Milline on olnud teie kogemus kiusamisega?

A: Mind ei kiusatud enne kui läksin keskkooli. Eks prooviti ka enne kiusata, aga kuna ma olen pärit suurest perekonnast ja mul on palju õdesid-vendi siis see ei toiminud. Kui nemad aga kooli lõpetasid ja minul oli veel paar aastat keskkoolis käia, siis üks tüüp üritas mind kiusata ja minu kulul nalja teha. Mõned naljad olid tõepoolest päris vaimukad ja ma hakkasin ka naerma. Kiusaja sai pisut pahaseks ja astus mulle ligi, sest ta ei suutnud mulle sõnadega haiget teha ning otsustas seda teha füüsiliselt. Mina lihtsalt kõndisin naerdes eemale ja otsisin üles õpetaja. Temal tuli õpetajaga pisut pahandusi, kuid nüüd oleme me sõbrad. See oli minu suurim kiusamise kogemus. See on hea viis ennast kaitsta – ole tugev ja kõnni lihtsalt minema. Seda sõnumit me ka lastele edastasime, kui rääkisime vaprusest.

C: Kui rääkides kaastundest ja sõprusest, siis mind ei kiusatud kooliajal, ma olin selline õnnelik laps, kes igal pool tantsis. Aga ma olen näinud, kuidas inimesi kiusatakse. Ma sain alati kõigiga hästi läbi ja proovisin ka nende jaoks olemas olla, keda kiusati. Kuna ma tegelesin spordiga, siis kõik teadsid mind ja see lihtsustas ka lähenemist neile, kes tuge vajasid. Ütlesin neile, et ärgu tehku kiusajatest välja ja ignoreerigu neid. Sama sõnumit jagasime ka Eesti lastega ja ma arvan, et nad said mõttest väga hästi aru.

A: Samuti on oluline ka tegutsemine. Me ütleme lastele, et õige teguviis on leida lähim täiskasvanu, või õpetaja, kes kiusamise lahendab. Täiskasvanutel on rohkem mõjuvõimu, et olukord neutraliseerida.

Milline oli kõige vingem kool, mida te sel nädalal külastasite?

A: Kõik olid lahedad. Mulle meeldis eriti, kuidas õpetajatel, treeneritel ja kogukonna juhtidel on lastele positiivne mõju. On näha, et nad naudivad laste õpetamist ja lapsed oskavad koolikeskkonda hinnata. Koolimajad ja spordisaalid on väga puhtad, mistõttu ma arvan, et lapsi ei õpetata mitte ainult teineteise vastu head olema vaid ka kuidas ennast ümbritsevat austada.

Kes on Eesti parim korvpallur?

A: Ma ei tooks nimeliselt kedagi välja, aga Raplas oli meeletult palju karikaid. Nii noorte kui täiskasvanute vanuseklassides. Nii et ma arvan, et Eesti parimad korvpallurid tulevad äkki Raplast!

Kokkuvõtvalt arvan, et saavutasime enda eesmärgi, milleks oli avaldada lastele positiivset mõju. Just enne rääkisin ühe väikese Elva poisiga ja küsisin temalt, kas tal oli lõbus. Ta vastas, et tal oli väga lõbus, tänas meid siiralt ja viskas patsu. Saime palju kallistusi ja personaalseid vestlusi aga kõik see kindlasti kasvab veelgi pärast meie lahkumist.

Plaanite te tulevikus ka Eestit külastada?

C: Väga tahaksin! Me nägime ainult killukest Eestimaad, peame tagasi tulema ja ülejäänud koolides ka käima! See oleks vinge!

A: Ma loodan samuti, kuid ainult siis kui päike paistab.

Mis Harlem Globetrottersi järgmised plaanid on?

A: Meil algab tuur, esimene mäng toimub Hawail. Samuti läheme Mosambiiki, kus aitame vaesuse vastu võidelda. Talvel teeme USA sõjaväele militaartuuri ja samuti on meil plaanis külastada sadu koole üle Ühendriikide ja Kanada.

 

 Crissa "Ace" Jackson ja Anthony "Buckets" Blakes külastasid 25.-29. septembril Eestit, et viia koolikiusamise vastane sõnum koolidesse. Ace ja Buckets tulid Eestisse USA välisministeeriumi Sports Diplomacy programmi toel ning nende külaskäiku korraldasid USA saatkond Tallinnas ja Eesti Korvpalliliit.

 

 

Küsis: Virgo Agan

basket.ee

 

 

Sünnipäevad
Täna, 19. veebruar
Meeri Kadarpik-Muutra (84)
Ramon Kaju (45)
Karel D. Loide (41)
Ignar Valme (28)
Homme, 20. veebruar
Heino Leiten (85)
Sten Saaremäel (19)
Andra Viirpalu (47)
Sulge

Ülekanded

   
Sulge

Veebruar_mehed_vs_ISR