ONLINE mängud
Eesti Korvpalliliit
PAF liiga
Naiste liigad
Meeste Saku liigad
G4S Noorteliigad
Rahvaliiga
Regionaalsed liigad
Karikavõistlused
Seeniorid
3x3 korvpall
Koondised
Ajakava ja tulemused
Tule trenni
Treenerid
G4S Noorteliiga esindusvõistkonnad
Kohtunikud
Videoarhiiv
Pood
Korvpall 2030
BSBC

Uudised

Korvpallijuttu Girls Trophy patroon Mailis Pokiga

Girls Trophy patroon Mailis Pokk: noortekorvpalli tuleks rohkem reklaamida

19.02.2015

Lääne-Virumaa võõrustab eeloleval nädalalõpul suisa kahte rahvusvahelist tüdrukute korvpalliturniiri. Kui Kadrinas võistlevad Euroopa Tüdrukute Korvpalliliiga (EGBL) egiidi all kuni 14-aastased tüdrukud, siis Vinnis konkureerivad „Girls Trophy“ turniiril kaks aastat vanemad neiud. 

Viimase jõuproovi patroon on 22-aastane tartlanna, 1182 Tallinna naiskonnaga detsembris Rakveres Eesti karikavõitjaks kroonitud Mailis Pokk.

 

Lisainfot jagab vajadusel turniiri peakorraldaja Aivo Erkmaa (tel. 504 8565, info@erkmaakorvpallikool.ee) või Margus Martin (517 6237, Margus.Martin@kadrina.ee) - käesoleva intervjuu autor.

 

Tütarlaste korvpall Eestis ülemäära suure kandepinnaga just ei hiilga. Samas tuleb konstateerida, et tublisid tegijaid sirgub vaatamata oludele ikka ja jälle. Kui palju jõuate silma peal hoida noorte korvpallil, eriti tütarlaste omal?

 

Nõustun sellega, et tütarlaste korvpall Eestis ülemäära suure kandepinnaga ei hiilga, kuid siiski olen näinud noorte seas juba silmapaistvaid tegijaid. Mingi teatud vanuseni tean enamikku mängijaid nägupidi ikka.

 

Kuna olen näiteks Tartu korvpallikooli noortega suviti koos laagris olnud ning neid treeninud seal, siis jälgin nende tegimisi ikka. Samuti jäävad silma Audenteses pallivad mängijad, keda näen igapäevaselt, kui ise trennis seal käin. Muidu üldiselt pean tunnistama, et pidevalt asja ei jälgi.

 

Kui on tütarlaste erinevad turniirid (näitkes U16 koondis suvel, EYBL, BSBC), siis viskan loomulikult silma peale nooremate tegemistele ja käin mänge vaatamas.


Olete mänginud Saksamaal. Kas puutusite kokku ka sealse noortesüsteemiga? Mida on seal ühist või erinevat võrreldes Eestiga?

 

Saksamaal mängides puutusin kokku sealse noortesüsteemiga väga tihedalt. Kuivõrd esimese aasta mängisin koos meie klubi noortega, siis nägin pealt nende treeninguid, nädalas korra osalesin ka nendes. Teisel aastal pigem vähem.

 

Nende ja meie erinevus on see, et seal on kõvasti rohkem kandepinda ja tüdrukuid trennis on mõnikord liigagi palju. Konkurents on märgatavalt suurem. Nooremas eas pööratakse seal väga palju tähelepanu tehnika õppimisel. Hiljem tulevad juba sellised mängulised teadmised. 

 

Et mängisin väikeses kohas, siis esiliiga võistkond oli suur toetaja noorematele ehk siis käisime oma esindusnaiskonnaga nooremate mänge vaatmas. Arvan, et see motiveerib nooremaid. Lisaks kaasatakse seal juba varakult talendikamaid noori esindusnaiskonna juurde treeningutele.

 

Eesti plussiks on see, et noortevõistkondadel on võimalus osaleda rohkem rahvusvahelistel turniiridel kui Saksamaal.


Mis oli teie noortekorvpalli mängimise ajal motiveerivaks teguriks?

 

Minu motivaatoriks oli pääs Eesti noortekoondistesse nii oma vanuses kui ka aasta vanemate hulgas ning Eesti meistriliiga naiskonda. See viimane tekkis umbes seitsmendas-kaheksandas klassis. Loomulikult oli iga kiidusõna treenerilt motivaatoriks.


Kas noorte Euroopa meistrivõistluste turniiridele pääsemine oli omal ajal oluline? Miks?

 

Olen täielikult Eesti patrioot ning minu jaoks oli väga oluline pääseda koondisega EM-turniirile. See oli selline suurem väljund, kus sain ka väljaspool Eestit oma mängu näidata ning jääda silma ehk mõnele agendile. Au, et saan Eestit esindada, oli samuti oluline.


Kas peate Eesti võistkondade osalemist EM-il tähtsaks? Mida see noorele korvpallurile annab?


Pean kindlasti tähtsaks osalemist EMil. Tean, et paljudel tüdrukutel täna ei ole võimalust sõita EM-ile, millest mul on väga kahju (peame ju tõdema, et poiste võistkondasid saadetakse igal aastal rohkem EM-ile)!

 

See peaks olema üks noore korvpalluri motivaator, et pääseda koondisesse ning oma raske tööga teenida välja pääs EM-ile. Samuti on see võimalus piiluda väljapoole Eestit, mis tase on Euroopas ja jääda silma teistele treeneritele ning agentidele.


Kuidas korvpalli juurde jõudsite? Milline on teie pere seotus spordi ja korvpalliga?

 

Korvpalli juurde jõudsin tänu oma esimesele treenerile, kelleks oli Maire Sulg. Ta tuli toona septembri algul minu kooli, et otsida uusi tüdrukuid korvpallitrenni. Nii võtsin ka mina tema käest sildikese, kus olid kirjas trenniajad. Kodus ütlesin, et tahan proovida, kuidas mulle meeldib seal trennis, sest mõned mu klassikaaslased tahtsid samuti sinna trenni minna. Olin ainuke, kes lõpuks sealt trennist ei tahtnudki ära tulla.

 

Minu peres ei ole keegi kunagi sellisel tasemel spordiga tegelenud. Ema on omal ajal koolis natukene korvpalli mänginud. Tänaseks päevaks olen nakatanud oma kahte nooremat venda ka spordipisikuga: üks neist tegeles jalgpalli ning saalihokiga ning hetkel harrastab pigem talviseid spordialasid - jäähokit ja mäesuusatamist. Noorim vend treenib Rocki korvpallikoolis.


Mida teha selleks, et rohkem tüdrukuid korvpalli juurde tuua?

 

Noortekorvpalli tuleks rohkem reklaamida. Näiteks Saksamaal pidid igal nädalal esindusnaiskonnast kolm inimest käima erinevates piirkonna koolides kehalise kasvatuse tunnis korvpalli reklaamimas. Sama võiks teha ka siin. Vanemad mängijad käivad mingi teatud aja tagant koolides andmas korvpallitunde, jagades infot trennide-mängude kohta.

 

Side vanemate, kõrgemas liigas mängijate ning noorte tüdrukute vahel võiks olla parem. Samuti peaks tüdrukuid ka tunnustama rohkem.


Kuidas sattusite Saksamaale mängima?

 

Sattusin Saksamaale mängima tänu oma agendile. Pärast gümnaasiumi lõppu oli kindel siht, et tahan mängida Euroopas kõrgemal tasemel. Polnud kindlat riiki, kuhu oleksin sihtinud. Saksamaa osutus valituks, sest see oli esimene pakkumine mulle ning hea võimalus mängida samal ajal nii kohalikus noortevõistkonnas kui ka treenida esindusnaiskonnas.


Milliseks sealset kogemust hindate?

 

Hindan seda kogemust väga kõrgelt! Mul olid head treenerid, kes tegid tööd noortega ning tase oli Eestiga võrreldes nagu öö ja päev. Minu suhtumine ning arusaamine korvpallist muutus professionaalsemaks. Nägin ilma ning elu teise nurga alt.

(Pildil Mailis koos võistkonnakaaslasega Saksamaal miljöös).


Mis põhjusel naasesite?

 

Naasesin Eestisse selleks, et õppida kõrgkoolis ning saada kätte kõrgem haridustase. Kui diplom käes, siis suundun taaskord piiri taha. Vähemalt hetkel on selline plaan.


Varasemates intervjuudes olete maininud, et eesmärk on mängida mõnes Hispaania või Prantsusmaa klubis, kes osalevad Euroliigas. Miks just need riigid? Kas eesmärgipüstitus on endine?

 

Eesmärgipüstitus on alati olnud sama ning on ka hetkel nii. See on tase, kuhu poole pürgin.

 

Miks just Hispaania või Prantsusmaa? Tahan näha erinevate riikide korvpallitaset ning leida endale meelepärane koht, kuhu võib-olla ehk kauemakski mängima jääda. Hispaanias ja Prantsusmaal on niivõrd palju liigasid, et seal on võimalus end järk-järgult ülespoole mängida.

 

Samas ei eelista ma hetkel neid teistele - head Euroliiga võistkonnad on samuti nii Tšehhis, Slovakkias kui ka Baltikumis, Leedus.


Mitmed Eesti naiskorvpallurid on valinud hariduse ja korvpallitarkuse omandamiseks teekonna USA ülikoolidesse. Kuidas teie sellesse suhtute?

 

Kuna ma ei teadnud, mis eriala tahaksin peale gümnaasiumi lõppu õppida, langes USA variant ära - seal oleksin pidanud koheselt kolledžisse minema. Teiseks leian, et sinna minnes, oleks mul olnud nagu nelja-aastane projekt, kus treeningute intensiivsus on väga kõrge ning pigem pööratakse vähem tähelepanu meeskondlikule korvpallile.

 

Minu hinnangul pigistatakse USAs mängijast kõik välja, mis veel võimalik. Kõige selle juures soovisin näha, milline on professionaalse mängija elu. Seda kajastab väga hästi korvpallurielu Euroopas.


Lääne-Virumaal naiste korvpallitraditsioone küll paraku pole aga mis on esimesed asjad, mis teile selle paigaga esimesena meenuvad?

 

Tean, et Lääne-Virumaal on  võistlused aeg-ajalt. Pole kindel, kas seal on mõni liiga tänavu aga varasemalt on olnud.


„Girls Trophy“ toimub neljandat korda. Turniiri varasem kolmekordne võitja on Riia Ridzene, kelle ridadest kuuluvad mitmed neiud täna Eesti-Läti ühisliigas kaasa lööva Läti U16 koondise koosseisu. Kui vajalikud on teie arvates noorkorvpalluritele sellised rahvusvahelised võistlused?

 

Nagu ma olen eelnevalt mitmeid kordi maininud, siis noorkorvpallurite osalemine rahvusvahelistel võistlustel on vajalik, et saada kogemusi ja näha teiste riikide mängijate taset. Nii saab anda neile võimaluse ettevalmistuseks suuremateks eeltulevateks võistlusteks, näiteks noorte EM või Balti matš.


Kas teil leidub mõni hea soovitus tänavusel turniiril osalejatele - mida teha selleks, et võiksime kedagi nende hulgast mõne aasta pärast naiste korvpallis tegijate hulgas näha?

 

Mängupäev on nagu pidupäev, öeldakse meie võistkonnas, sest siis saab näidata, kui kõvasti oled treeninud ning mida oled treeningutel õppinud. Soovitan turniiril osalejatel tunda rõõmu sellest, et neile on antud võimalus mängida rahvusvahelisel turniiril.

 

Tuleb näidata oma oskusi ning olla võistkonnamängija, mitte individualist. Võidelda tuleb kuni mängu lõpusireenini ja anda endast parim igal mänguminutil.


Teie võistkonnal 1182 Tallinn läheb Eesti-Läti ühisliigas päris hästi, turniiritabelis on 13 võidu kõrval vaid neli kaotust (kolm korda Riia TTT-le, ühel korral TLÜ-le). Millest on nendes mängudes võiduks puudu jäänud?

 

TTT vastu on jäänud puudu agressiivsusest. Peame olema tugevamad nii kehaliselt kui ka vaimsema poole pealt nende vastu. Veidi on puudu jäänud ka võistkondlikust mängust. Millegipärast üritame tihtipeale üksi midagi korralda väljakul, kuid meeskonnatöö on väga oluline.

 

TLÜ vastu oleksime pidanud kiiremat korvpalli mängima, samuti rünnaku rohkem lahtisema hoidma - jooksime kõik liiga kokku ühte puntrasse. Kaitses lasime kergekäeliselt neil läbi murda. Võitis võistkond, kes seda rohkem tahtis.


Teid valiti Eesti-Läti ühisliiga 2014. a. oktoobrikuu väärtuslikumaks mängijaks (MVPks). Kas see tiitel tuli üllatusena? Kui tähtsaks peavad mängijad selliseid tunnustusi-auhindamisi?

 

Jah, see tunnustus tuli mulle üllatusena. Mu esmane eesmärk ei ole mängida seepärast väga hästi, et saada tunnustust. Eks see ole alati selline pisike soovike hinges, et võita auhindasid ja olla tunnustatud, kuid mitte peamine.

 

Sellised äramärkimised on kindlasti tähtsad mängijate jaoks, sest see on nagu tagasiside selle kohta kui palju sa oled panustanud treeningutesse ning andnud oma parima mängudes.

 

Vestluse pani kirja Margus Martin

 

*       *       *

BOX

Mailis Pokk (22 a, 186 cm)

Praegune klubi: 1182 Tallinn (treener Howard Freier)

 

Senine korvpallurikarjäär on kulgenud üsna tõusvas joones. Noorte korvpalliga alustas Tartu Taba 89-s, naiste meistriliigas debüteeris hooajal 2007/2008 Tartu Ülikool/Loctite eest. Edasi kulges tee Audentese Spordigümnaasiumisse.

 

Mängis pärast Audentest kaks hooaega Saksamaal ning tagasi Eestisse tulles siirdus 1182 Tallinn võistkonda, kes on Eesti-Läti Ühisliigas parima Eesti klubina hetkel teisel kohal.

 

Tartlanna statistilised tänavu ühisligas on keskmiselt 29 minutiga 14,2 punkti, 5,4 lauapalli ja 1,8 korvisöötu. Visketabavus: 2p 44 %, 3p 40 % ja vv 67 %.

 

2012. aasta kevadel riputati Mailis Pokile TSV 1880 Wasserburgi võistkonnaga Saksamaa karikavõistlustel kaela pronksmedal. Sama klubi duubelvõistkonna ridades on ta mängud Saksamaa meistrivõistlustel kolmandas liigas.

 

Sünnipäevad
Täna, 19. jaanuar
Janek Ardon (48)
Maia Dorbek (64)
Ingmar Kaup (44)
Ingmar Nöps (32)
Tarmo Pillerpau (38)
Peeter Pukk (38)
Reemo Veski (40)
Homme, 20. jaanuar
Urmas Kask (46)
Taavi Leok (27)
Irina Lukjanovitš (36)
Margus Martin (45)
Janno Piht (42)
Tanel Sokk (35)
Raitel Võikar (31)
Sulge

Ülekanded