ONLINE mängud
Eesti Korvpalliliit
OlyBet liiga
Koondised
Naiste liigad
G4S Noorteliigad
Meeste amatöörliigad
G4S Noorteliiga esindusvõistkond
Regionaalsed liigad
Rahvusvahelised liigad
Ajakava ja tulemused
Tule trenni
Treenerid
Kohtunikud
Seeniorid
Karikavõistlused
3x3 korvpall
Videoarhiiv
Pood
BSBC
Korvpall 2030

Uudised

Maret-Mai Otsa Višnjova

Viiekordne tiitlivõistluste kuld Maret-Mai Otsa-Višnjova - 85!

22.02.2016

Eesti korvpallis on täna suur tähtpäev. Maret-Mai (Maie) Otsa-Višnjoval (22. II 1931 Tartu) saab 85-aastaseks. Üle kõigi meie aastakümnete taguste mängijate peade troonib oma tulemustega Tartu Ülikooli (TRÜ naiskonna tugisammas, keskmängija terve kümnendi jooksul ‒ Maret-Mai Otsa-Višnjova ehk nagu kaaslased teda alati hüüdsid – Maika.

Maret-Mai Otsa lõpetas 1950 a Tartu 3. Keskkooli ja 1955 a TRÜ Kehakultuuriteaduskonna. Huvi korvpallimängu vastu tekitas temas Robert Keres. Ta alustas korvpallitreeninguid 1946 Tartu LSK-s Viktor Laatsi, Eedi Juurupi ja Leo Mõtsari juhendamisel, 1949 hakkas treenima Edgar Naaritsa rühmas.

 

Kuulus 1952–60 keskmängijana NSV Liidu koondisse (treenerid Konstantin Travin, Joann Lõssov, Stepas Butautas). SaavutuMM-il 1959 kuld, EM-il 1952, 1954, 1956 ja 1960 kuld ning 1958 hõbe, rhv noorsoomängudel 1953, 1955 ja 1957 kuld, ülemaailmsetel üliõpilasmängudel 1954 hõbe.

 

Nagu spordiajaloolane Rein Järva ajakirja Basketball veebruarinumbris kirjutab, viis Maika suurepärane mäng oma kodunaiskonnas ta kõrgemale orbiidile. NSV Liidu naiste korvpallikoondis – tolle aja tugevaim Vanas Maailmas – sai oma tiitlivõistluste medalid Maret-Mai tõhusa panusega. Kokkuvõttes – tegu on Eesti ühe kõige tulemuslikuma naissportlasega läbi aegade. Kuid see oli vaid medali üks pool. Sest Maika oli ka TRÜ tugisambaid, elavaid legende.

 

Otsa-Višnjova (174 cm) mängis 1949–63 Eesti koondises ja TRÜ esinduskoosseisus: oli TRÜ-ga 1961 a Euroopa Karikasarja poolfinaliste, 1957–60 NL mv hõbe, 1959 NL rahvaste spartakiaadi hõbe, 1954 NL sisevõistluste 3., 1955 ja 1958 NL aü meistreid, 1951 ja 1953 NL üliõpilasmeistreid, 1954 Baltimaade spartakiaadi võitjaid. Tulnud 1950–63 seitse korda Eesti meistriks, võitnud 1955–76 mv-tel lisaks 4 hõbedat ja 1 pronksi.

 

Objektiivselt võttes oligi Eesti korvpalli läbi aegade suurimaid fenomene ühe naiskonna edutee, nagu märgib Rein Järva ses loos. Jutt on Tartu Riikliku Ülikooli/ Kalevi 1950. aastate korvpallinaiskonnast. Milline Eesti sportmängude võistkond on veel jõudnud Euroopa riikide meistervõistkondade karikavõistluste poolfinaali? Milline võistkond on veel olnud maailmameisterriigi meistrivõistlustel neljal järjestikusel aastal teisel kohal? Milline Eesti pallimänguvõistkond on veel mänginud maavõistlusi kui võrdne võrdsega maailmameistervõistkondadega (USA ja NSVLiga)?

 

1963 asus elama Minskisse. Abikaasa Viktor Višnjovi juhendamisel võistles 1963–67 Valgevene koondises (1963 NL rahvaste spartakiaadil 6. koht) ja Minski Dünamos (tuli 5 korral Valgevene meistriks) ning 1967–71 ja 1976 Kohtla-Järve Eesti Põlevkivi naiskonnas.

 

Maika elutee viis ta abiellumise järel niisiis Valgevenesse, Minski. Seal said ühtlasi tema suure korvpalli mängud läbi. Seejärel tõi elutee ta tagasi kodusesse Eestisse, kus elukohaks sai Jõhvi Ida-Virumaal. Järgnes töö Kohtla-Järve Laste Spordikoolis treenerina ja lõpuks tervelt 25 aastat Kohtla-Järve koolides kehalise kasvatuse õpetajana.

 

Talle omistati: NL teeneline meistersportlane (1960, Eesti naissportlastest esimene). Kalevi auliige (1963).

Tegutsenud ka korvpallikohtuniku-sekretärina (1976 vab kat). Olnud Kalevi Kohtla-Järve LNSK-s õppealajuhataja (1967–70) ja Kohtla-Järve 14. ja 16. keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja (1966–91), töötanud Lastestaadionil ja raskejõustikukoolis (1991–94).

 

Kõige paremini on Maikat iseloomustanud naiskonnakaaslane Aime Kraus-Tobi: „Otsa oli Eesti naiskonna esimene number, korvpallipubliku lemmik. Köitsid tema võluvalt naiselik olek, siiras naeratus ja meisterlik mäng. Naiskonnaliikmete hulgas oli ta tagasihoidlik, kindlate veendumustega, alati heasoovlik, konflikte vältiv kaaslane.”

 

Maret-Mail oli lisaks oskustele palliplatsil loomupärane kunstianne, mis jäi mängija-aastail oma järge ootama. Hiljem asus ta oma kunstialaseid oskusi täiendama ülikooli juures kunstikabinetis. Tema linoollõiked, akvarellid, pisiplastika ja eksliibrised pälvisid esikohti taidluskunstnike näitustel ning said kiitvaid hinnanguid spetsialistidelt.

 

Maret-Mai Otsa-Višnjova on käinud imetlusväärse 85 aasta pikkuse elutee. Eesti Korvpalliliit on tema saavutusi palliplatsil hinnanud tema valimisega Eesti korvpalli kuulsuste halli liikmeks (2010), seda ainukesena naiskorvpallureist. Eesti riik on teda autasustanud Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga (2002).

 

Õnnitleme üheskoos kogu korvpalliperega Mai-Maret Otsa-Višnjovat 85. elu verstaposti juures!

 

Pildil: Maret-Mai Otsa-Višnjova NSV Liidu koondise särgis.

Sünnipäevad
Täna, 15. detsember
Laura-Marleen Reissar (21)
Anastasija Vetkina (33)
Homme, 16. detsember
Jelizaveta Kupinskaja (33)
Sulge

Ülekanded

   
Sulge

Korvpall 2030