Toomas Annuk

Tänases loengus me käsitleme kaitsemängu, täpsemalt öeldes on teemaks -

Võistkondliku kaitsemängu arendamine

Alustuseks toon ehk välja mõned üldisemad mõtted kaitsemängust, selle 

põhimõtetest ja oma nägemuse erinevatest kaitsemängu olukordadest, 

detailidest.

Kaitsemäng või ründemäng ?

Ma pole väga kindel, kas on tarvidust püstitada küsimust selliselt või täpsemalt 

öeldes, kas peab eelistama ühte osa mängust teisele ?

Isiklikult pean võrdselt tähtsaks mõlemat poolt korvpallimängust, seda enam, et 

toimiv ning agressiivne kaitsemäng juhib meid ka eduka ründemänguni ning 

rünedmäng, kus toimuvad õiged ja läbimõeldud lahendused annab võimaluse 

meil kaitsemängu paremini organiseerida. Ennekõike just üleminekut rünnakult 

kaitsesse ehk „transition defenset“. Võistkondliku edu ja tiitliteni viib just 

tasakaalu leidmine nii kaitse kui ründemängu vahel.

Et olla edukas võistkonnana on üks suurema tähendusega märksõnu –

USALDUS !

Minu nägemuses, et mängida hea kaitset on vaja esimese asjana usaldada enda 

ümber olevaid tiimikaaslasi, teades, et kui Sina teed sammu abistavat kaitset, siis 

samaaegselt järgmine kaaslane julgestab-valvab Sinu kaitstavat ründemängijat, 

seniks kuni roteerud tagasi oma mängija kaitsmisele.Samuti tead, Su kaaslane 

teeb kõik endast oleneva, et mitte läbi lasta või eksida kaitsemängus, kuid kui 

see ikkagi juhtub aitad seda eksimust parandada.

Samuti tuleb mentaalselt olla valmis selleks, et Sinu kaetav mängija ikkagi 

viskab korvi (ka seda juhtub :) ) , aga Sul pole vaja end tunda kohe süüdlasena, 

kui Sa just enne seda tegid õiget asja, mida treener Sinult nõudis, näiteks 

mängisid abistavat kaitset ja julgestasid kaaslast.

Võimalik või pigem isegi kindlasti, see usaldus ja valmisolek ohverdusteks tiimi 

edu nimel kaitsemängus, samaaegselt tugevdab ja arendab meeskonna 

ründemängu, läbi selle kui tiim usaldab üksteist, jagab palli ning Sa tunned, 

kuidas meeskonna liikmed teevad asju üheskoos ning ühise eesmärgi nimel.

Mitte miski ei suurenda usalduse taset rohkem, kui see, et näed meeskonna 

kaaslast söötmas Sulle kui oled paremal positsioonil või kui kaaslane tekitab 

Sulle parema sööduliini momendil mil oled rünnakul jäänud „ double teami“ 

vastu ja tema ilma pallita liiikumine võimaldab Sul anda talle parema 

sööduvõimaluse.

Näitena võib veel tuua tiimiliikmete poolt Sulle läbi „stagger screeni“ loodud 

vabad ning head viskekohta. Seega, kaasaegses korvpallis, usaldus mis on 

vajalik meeskondlikus kaitsemängus, see tuleb paljuski nauditavast 

ründemängust, kus on oluline üksteise mõistmine ja ühine tegutsemine.

Kaitsemängus kasutatavad erinevad taktikad on olulised, kuid esimesena 

tulevad ikka põhitõed !

Ehkki kasutatakse palju erinevaid kaitsesüsteeme, siis olen arvamusel, et kõikide 

erinevate kaitsete põhialuseks on “man to man defense”. Usun, et sellest

põhimõttest juhindumine annab teatud stabiilsuse kogu tiimi mängule, ka 

halbadel päevadel, kui rünnakul asjad ei õnnestu, on võimalik hingestatud, sitke 

ja organiseeritud võistkondliku kaitsega mängus püsida ning seda mentaliteeti 

saab kasutada edukalt ülejäänud kaitseformatsioonides – zone, match-up zone, 

pressingud jne. - sest „Man to Man“ kaitsemängu põhitõed on 

vajalikud/kasulikud kõikides kaitseformatsioonides.

Selline kaitsemängu filosoofia nõuab paljuski suurt personaalset vastutust, aga 

seda just meeskondliku kaitsemängu raames, kuna oskus ning võimekus üksteist 

aidata ja toetada on tõeliselt tähtis, nii korvi kaitsmisel kui meeskondliku 

sisekeemia ning ühtsuse seisukohast.

Et mängida efektiivset ja edukat kaitset meeskondlikult, vajab võistkond 

ennastohverdavat tegutsemist ning koostööd kõigilt platsil olevatelt mängijalt. 

(Phil Jackson : 5 puuoksa kokkuseotuna on tugevamad kui viis oksa 

üksikult eraldi, üksikud puuoksad murtakse lihtsalt puruks !!!)

Not ME, but WE- me kaitseme oma korvi, kõik üheskoos, mitte ei kaitse 

vaid enda mängijat !

Meeskondliku kaitse tugevus sõltub kõigi 5 mängija täpsest arusaamisest ja 

teadmisest, mida teha ning kuidas reageerida erinevates mänguolukordades terve 

mängu jooksul .

Usun tõeliselt, et korralikult omandatud kaitsemäng on täpselt samasugune 

oskus ning harjumus, kui teised korvpallimängus vajaminevad elemendid –

viskamine, pallikäsitsus, söötmine – seda kõike on võimalik arendada läbi 

sihipärase, läbimõeldud ning raske töö treeningute ajal.

Kuidas hinnata võistkondliku kaitsemängu efektiivsust ja headust ?

On olemas palju ning mitmeid erinevaid mooduseid, hindamaks kui hea on 

võistkondlik kaitsemäng. Tavapäraselt jälgitakse vastaste poolt keskmiselt 

visatud punktide hulka, kuid vaadates ainuüksi seda näitajat saame puuduliku 

infot kaitsemängu tasemest. 

Kui mängite aeglases mängutempos, siis on vähemaks kärbitud ka 

pallivaldamiste arv, mis suure tõenäosusega samuti väljendub väiksemas 

skooris. Kuid see ei tähenda kaugeltki seda, et võistkond mängib suurepärast 

kaitset.

Mu jaoks on veel olulise tähendusega näitajateks - vastasvõistkonna mängust 

sooritatud visete tabavusprotsent (nii 2 kui 3p visetel) , vastase punktid 

pallivaldamiste arvu kohta (points per possession) ja lauapallide vahekord. 

Nüüd vaatame natukene lähemalt ja sügavamalt, mis oleksid peamised 

eesmärgid ning rõhuasetused, et olla kaitsemängus edukas meeskonnana. 

Esiteks , kõige tähtsam – mitte lubada endale visata kergeid korve kiirrünnakust 

või korvi alt (no easy layups, 4 fouls – 0 points, edasi vead vaid viskel ). 

Tavaliselt sellised situatsioonid tekivad kas peale pallikaotust või hoolimatu, 

ettevalmistamata ning ootamatu viske puhul. 

Ehkki paljud peavad kaitsemängu alguseks lauavõitlust, siis julgen arvata, 

et rünnakul sooritatud viskemomendist algabki kaitsemängu esimene osa, 

nimelt kui rünnakul sooritame ootamatu või lohaka viske, siis annab just see hea 

võimaluse vastasvõistkonnal rünnakule joosta ning samas enda meeskonnal on 

raskusi kaitse organiseerimisega. 

Kui sooritame rünnakul plaanitud ning väljamängitud kohast pealeviske, siis 

kõigepealt annab see meile võimaluse osaleda lauavõitluses ja samuti saame 

vastavalt kokkulepitule juba keskenduda kaitsemängule, sõltub siis viske 

edukusest, kas transition defense või pannakse pall mängu otsaaudist. Igal juhul 

me suudame loogilise viske puhul paremal moel organiseerida oma kaitsemängu 

enda väljakupoolel.

Seega ingliskeelene korvpallitermin – SHOT SELECTION – omab väga suurt 

tähendust ka kaitsemängu organiseerimist silmas pidades !

On veel üks väga tähtis moment – mitte anda vastasele võimalust koguda nn. 

teise võimaluse punkte (second chance points) . Vastaste viske korral on kohe 

oluline kvaliteetselt blokeerida lauda kõigi viie mängija poolt, mitte anda 

võimalust tulla hooga ründelauda ja selle ülesande eduka täitmise korral ei kogu 

vastasvõistkond mängus rohkem kui 55-60 punkti. See on statistiliselt kindlaks 

tehtud, et meeskonnad kes koguvad mängus keskmiselt rohkem kui 80 punkti, 

sellest jämedalt võttes 25-30 punkti teenivad tänud vaheltlõigetele, 

kiirrünnakutele ja second chance punktidele. 

Sageli ollakse arvamusel, et tuleb osata kaitses mängida just 

positsioonirünnakute vastu. See tähendab, vajalik on teada vastaste 

kombinatsioone ning erinevaid rünnakulahendusi ja nii edasi. 

See on ka õige, aga arvan ka, et veelgi tähtsam on kuidas hoida vastaseid eemal 

lauavõitlusest Eriti just nendes olukordades, kus kaitses on toimunud erinevad 

vahetused, või peale Pick N Rolli, kui suur mängija on rollinud korvi alla, aga 

palliga mängija sooritab viske eemalt. Et kes blokeerib keda ja mis toimub 

lauavõitluses ?

Oskus tegutseda just sellistes olukordades ja tervikuna üleminek rünnakult 

kaitsesse on täpselt sama oluline, kui oskus tegutseda kaitses positsioonirünnaku 

vastu. Et toodud näide lauavõitluse-kaitsemängu seosest toimiks paremini 

mängus, siis tuleb ka treeningutel kaitseharjutusi läbi viia sarnastest 

situatsioonidest alustades. 

Näiteks, kui töötame kiirrünnakute harjutustega, siis need võiksid alata ikka 

lauavõitlusega, tänu sellele on olukorrad rohkem mängulisemad ja tõelisemad. 

Kindlasti nagu juba eespool mainitud ning kõigile teada, siis palju-palju aega 

tuleb tähelepanu pöörata 1-1 kaitsemängule, olen veendunud, et kui KÕIK 

mängijad tõeliselt püüavad ja sunnivad vastast enda ees tegema kasvõi 2 

lisapõrgatust, siis on see juba väike vundament heaks võistkondlikuks 

kaitsemänguks. 

Ei tohi endast kergelt mööda lubada 1-1 olukorras, mitte kunagi ei tohi lubada 

vastasel võtta ülesse kohta korvi all ilma võitluseta, seal peab olema tal 

ebamugav. Kõik sellised aspektid, mis on seotud võitlusega koha pärast ehk 

kaitsemäng ilma pallita, on kaitsemängu põhitõdede hulka kuuluvad ja eluliselt 

tähtsad ülesande korvpallis.

Kaitsemängu taktika on kindlasti oluline ja mängib suurt rolli, aga 

põhitõed seisavad alati kõrgemal astmel. Ennekõike jalgade töö !

Millised on need momendid kaitses, kus tuleb esile jalgade töö tähtsus ? -

Kuidas tegutseda katete korral ? Kuidas täpsemalt katetest järele joosta ? Kuidas 

toimub õige liikumine, kui olete mänginud abistavat kaitsest, aga seejärel peate 

tagasi jõudma oma mängija juurde ? Kuidas tegutsete osavaid crossovereid 

kasutavate mängijate vastu ? Kuidas teha nii, et te ei langeks lihtsate petete 

ohvriks ?

See võib tunduda kõrvalseisjaile imelik, aga professionaalsed meeskonnad 

kõrgeimal tasemel kulutavad palju aega ning pööravad samuti neile 

elementaarsetele asjadele nagu on - põhiasend ja jalgade töö - suurt tähelepanu. 

Ja seda mitte ainult hooajaks valmistudes, vaid põhihooajal igapäevase töö 

käigus !

Suurt tähendust omavaks elemendiks kaitsemängus on samuti ründava 

võistkonna palli liikumise aeglustamine, mida saab teha erinevate vahenditega.

Näiteks võimalikult palju häirida palli liikumist nn. äärelt-äärele. On ju teada 

tõde, et mida kiiremini liigub pall, seda suuremaks muutub piltlikult öeldes 

korvpalliväljak ehk kiire palli liikumine (wing to wing, inside-outside) tähendab 

palju ekstra jooksmist , kaitsetööd, kommunikatsiooni just kaitsemängijatele 

ning selle võrra avanevad ründajatale paremad valikud rünnata korvi. Mida 

aeglasemalt sunnib kaitsev võistkond palli liikuma, ei anna võimalusi kergeteks 

söötudeks, paneb sööduliinid kinni, seda enam on neil võimalus rahuldavalt 

toime tulla uue olukorrga platsil, mis järgneb igale uuele söödule. See kõik 

omakorda vähendab võimalust, et kaitsev meeskond pole ettevalmistunud kui 

toimuvad lõiked korvi alla nn. nõrgemast äärest, lauavõitluseks jms. 

Ühe olulise nüansina, mille kallal tuleb palju töötada võistkondlikus 

kaitsemängus ning peab kindlasti ära märkima – abistaja julgestamine või 

inglise keeles kõlab ehk paremini – help to helper. Tänases korvpallis kõik 

tiimid teavad, kuidas minna abistama, kui toimub palliga mängija poolne 

läbimurre korvi alla, kust tuleb nn. esimene abi, võtmekoht on nüüd järgnevad 

rotatsioonid abistamise juures, et kes liigub abistama läinud mängija kohale ja 

tuleb samuti teada, kuidas peale seda taastada positsioonid kaitses.

Vastasvõistkonnad üldiselt teavad küllaltki hästi, kuidas liigub esimene ning 

lisaks teine abi, et sel juhul sööta pall hoopis teise äärde, kust leida vabat 

mängijat, korralikul tasemel ründavad võistkonnad püüavad leida igat võimalust, 

kust võib kaitse eksida ning kui seda neile pakutakse, kasutatakse antud 

võimalust oskuslikult, sellepärast peabki väga süsteemselt olema paigas 

vahetuste rotatsioon. Jällegi üks asi, millega tuleb treeningutel pidevalt ja 

põhjalikult vaeva näha, siin pole vajalik mitte ainult kaitsestrateegia, vaid veel 

üksteisemõistmine (jällegi rääkimine !) , kogemus ja oskus prognoosida 

olukordade arenguid platsil.

Lisaväärtuse annabki kaitsemängijale kindlasti oskus aimata söödusuunda just 

ründemängija silmi jälgides, küllaltki sageli annab see aimu palliga mängija 

kavatsustest. Oskus mis on paljudel kogenumatel mängijatel olemas, aga mida 

tasuks varakult õpetama hakata juba noormängijatele. Pole just väga palju 

mängijaid, kes söödavad palli suurepäraselt ilma seda pilguga reetmata. 

Suurem enamus korvpallureid siiski kõigepealt vaatavad kuhu söödavad.

Kaitsetaktikast rääkides, siis loomulikult tuleb seal teada väga paljut, aga 

võtmeküsimuseks kaasaegses korvpallis on ennekõike – kaitse pick n roll 

olukordade vastu.

Mitte väga ammu olid korvpallis ajad, kus PnR vastu oli kasutusel kõigest paar 

varianti, nüüdsel ajal on lahendusi rohkemalt ja nende lahenduste taseme 

erinevus on just selles, milline on surve palliga mängija suhtes. Kasutusel on 

erinevaid lähenemesi, kuidas mängida PnR situatsioonides, kõigile on kindlasti 

tuttavad terminid– “hard / soft show”, “down”, “flat”, “high-flat”,“blue“, „push 

defense“ ja muud sellised . Ehk sõnavara, mille tähendus peab olema selge 

kõigile mängijatele.

Mängu jooksul võib sageli esineda vajadus muuta mitmeid kordi kaitset „pick n 

rolli“ vastu , jällegi koht kus ülimalt vajalik on üksteise mõistmine. Üks asi on 

see, kui mängija otsustab kuidas mängida PnR olukorras, aga hoopis teine asi on 

see otsus edasi anda ka oma partnerile, kes samuti osaleb ning koostöö peab 

toimima ühtselt. Loomulikult ei muudeta PnR kaitset iga vastase rünnaku puhul, 

muudatusi viiakse sisse pigem peale poolaja pausi või siis kiirelt time-out ajal. 

Vahetuste kasutamine PnR puhul on saamas aina enam ja enam populaarseks, 

iseenesest mõista, et samas ründavad võistkonnad proovivad seejuures üles leida 

ning ära kasutada ebavõrdseid vahetusi – mismatche !

Pean kusjuures olulisemaks mismatchiks olukorda, kus just väike mängija jääb 

perimeetril pikema mängija vastu, ehkki väga palju võime juba näha, et suured 

mängijad (Jan Vesely vs Sten Sokk EM-l !) saavad ilma probleemideta hakkama 

kaitsemänguga 3.p joone taga.

Täpselt samamoodi võib välja tuua tagamängijate sitke kaitsemängu just suurte 

vastu korvi all, kas siis tehakse viga, aga igatahes ei lubata endale visata kerget 

korvi. Võistkondlikult ühtne mentaliteet – meile lihtsaid korve ei visata !!!

Kui vastastel on 2-4 kindlat liikumist, mida kõige rohkem kasutatakse, siis 

scoutingu abil natuke rohkem tähelepanu suunata ka nende vastu tegutsemisele, 

aga ennekõike siiski peaks mängijad teadma, kuidas just tegutseda konkreetsete 

olukordade puhul (side PnR , middle PnR, top PnR jms).

Näitena peaks teadma, kuidas mängitakse just mängulõppe, kuidas kasutatakse 

mängijaid seal, kas vabastatakse katetega või luuakse pigem ISO play, kas 

tuleks nende vastu kasutada „double teami“ või jääda truuks ikka puhtalt 1-1 

kaitsele ?

Ei poolda vastasmeeskonna playbookide tervikuna päheõppimist ja liiga mahuka 

infokoguse jagamist mängijatele, võib anda soovitule vastupidise efekti, kuna 

mängijate korvpalli IQ ei pruugi olla võrdsel tasemel.

Pean tähtsamaks omada arusaama, kuidas ja mis reeglite järgi tegutsevad 

vastased aga mitte end konkreetselt ette valmistada nende liikumiste 

päheõppimiseks.

Veel üks küsimus võistkondlikus kaitsemängus (väga paljude noortetreenerite 

dilemma) , kui vastasvõiskonnal on üks selge liidermängija, kes kogub suure osa 

punkte iga mäng, kuidas tegutseda ?

Mis puutub kaitse strateegiasse nn.„kuumade mängijate“ vastu, siis mu meelest 

on enneõike just 2 varianti, kas eeldatav liider täiesti isoleerida meeskonna 

kaaslastest ja samuti pallist või läheneda vastupidiselt, et justkui lasta liidril 

visata piltlikult öeldes, kasvõi 50 punkti, aga samas lülitada mängust välja tema 

teised partnerid, lootuses, et kui kaaslased pole palli saanud, siis on nad 

rahulolematud ja sealt juba algab ka nende tujutsemine kaitsemängus, läbi mille 

siis juba omakorda rünnakul meie võimalused kasvavad.

Eks see on jällegi iga treeneri sisetunde ja kogemuse küsimus, kuid lähtuda 

seejuures ikkagi seisukohast, et me ei mängi kaitset mitte konkreetselt 1-2 

vastasmängija liidri tegutsemisest lähtuvalt, vaid meie mentaliteet rõhub ikka 

sellele, kuidas vastasvõistkonna vastu parimal moel tegutseda, et nende 

ründemäng elimineerida oma süsteemse ja üheskoos toimiva kaitsemänguga.

Kaitsemängus edukas olla pole kuidagi võimalik ilma julge, 

ennastohverdava, püüdliku ning agressiivse tegutsemiseta. Loetakse, et 

kaitses 30 % sõltub just põhioskustest, ülejäänud tuleb juba vältimatust 

soovist ja psühholoogilisest valmisolekust, et vastane nullida.

Mis peaks olema 3 peamist eesmärki võistkondlikus kaitsemängus ?

Ei luba visata lihtsaid korve

Tuleb ära hoida lihtsad korvid kiirrünnakust – transition defense ! 

Piirata korvialuseid viskeid, layupe – pidurdada läbimurdeid ja low post mängu !

Ei anna võimalust minna ründelauda ja saavutada nn. second chance punkte , 

kaitselauda blokeerivad kõik 5 mängijat.

Agressiivsus ja intensiivsus

Üle väljaku surve pallile, mängujuhil teha võimalikult keeruliseks rünnakute 

algatamine, lihtne söötmine

Hoida sööduliinid surve all, mitte lubada pallita mängijal saada palli lihtsalt ja 

soovitud kohtadesse.

Ei anna võimalust sooritada lihtsaid „catch and shoot“ viskeid

Contest every shot – “high hands”;

Suunata pigem üle käe rasketele visetele

Peamised põhimõtted kaitsemängus võistkonnal

Kaitseasend – püsi madalal, laialt ja hoia pea püsti 

Surve pallile – Kontrollida ja hoida pallisurvet terve väljaku ulatuses, ära anna 

lihtsat võimalust sööduks pallivaldajale, takista igat viset (contest). The ball 

awlays scores, not the player ! 

Tõrju esimest söötu / aeglusta palli liikumist – suunata ilma pallita ründajaid 

väljapoole mugavustsooni, ei luba saada palli soovitud kohtadesse 

Väljakunägemine – tuleb näha palli ning oma meest kogu aeg

Liikuvus – aita, valmisolek anda endast kõik meeskonna heaks, kõik 5 mängijat 

liiguvad alati kui pall muudab asukohta, koos palli liikumisega, mitte 

hilinemisega.

Kommunikatsioon – rääkimine, suhtlemine, pole olemas head kaitsemängu, kui 

vaikida väljakul, hõika välja katted, räägi kui oled abistamas jne. Doc Rivers : 

Kaitses mitte ei räägita, vaid karjutakse ! Communication is key point! Ball, ball 

– help, help !

Sitkus ja füüsilisus – ole kaitses füüsiline, pane keha vastu, tee esimene kontakt 

kehasse kui blokeerid lauda, ei luba lõigata lihtsalt pallile jne.

Kuidas alustada võistkondliku kaitsemängu arendamist ?

Igapäevased harjutused treeningutel, esimese sammuna kaitseasendi rõhutamine, 

edasi liikudes 1-1 kaitsemängu olukordade läbitöötamisega nii palliga kui pallita 

mängijate vastu (perimeetri ja korvialune kaitsemäng )

Järgnevalt 2-2 olukordade harjutamine, kuidas lähim mängija liigub söödu 

puhul, kuidas põrgatusega läbimurde puhul ? Esimese põrgatuse eest vastutab 

palliga mängija kaitse, teise põrgatuse puhul julgestab kõrvalolev kaaslane „jo-
jo“ kaitset mängides.Samuti PnR olukorrad, kahe mängija koostöö harjutused 

erinevate PnR puhul.

Edasi töötamine nii 3-3 kui 4-4 olukordadega. 4-4 shell drillid, millele 

sammhaaval lisada „off ball“ olukorrad – down screen, back screen, pick n roll, 

one pass away defense jms. situatsioonid. Palli asukoht vabaviskejoonest üleval 

pool ning allpool.

Low post defense -

Pallita mängija puhul, kui pall on 45 peal, siis suruda „paintist“ välja otsajoone 

pool ning kui pall liigub nurka, siis samal ajal liigub kaitse eest läbi ning surub 

otsajoone poolt üles poole ja väljapoole „painti“.Suruda pidevalt pallist eemale.

Palliga mängijat suruda tasakaalust välja just jalgadega ja puusast allapoolt, seal 

kohtunik ei pruugi näha, jälgitakse rohkem ülakehaga-kätega tehtavaid vigu

Transition defense -

Shot selection, viskemomendil tagumised mängijad 2-3 sammu kohe tahapoole, 

kaitsemänguks valmis

Ball pressure/lähim mängija , outlet pressure – lauas ei lase kergelt outleti sööta, 

suunata nurga poole ja keskjoonest alates suruda põrgatajat kindlasti äärele, et 

tekiks helpside. Paremakäelised vasakule ja vastupidi.

Kasutada palju mängulisi olukordi , vähemuses situatsioonid kaitses.

Pick n roll /Pick n pop defense - 

Pick and Roll kaitse sõltub ennekõike :

- kiirus ja liikuvus, näiteks kui meeskonnas on aeglased nn. suured mängijad, 

siis on väga raske mängida variante nagu „hard show“ või „double team“ 

- Vastasmängijate oskustest ja võimekusest PnR olukordade lahendamisel. 

Kui PnR olukorras mängite suurepärase viskaja vastu, siis targem teda kõikide 

katete puhul taga ajada, mitte minna katte alt ning pigem suunata läbimurretele.

Võistkonnal peaksid olema kindlad põhireeglid PnR kaitsemängus, sõltuvalt kas 

katte asukohast või vastasmängijate mängijaomadustel põhinevad (tagamängija -

viskaja või läbimurdja, kattepanija – rollija või poppija ) . 

Juhul kui midagi konkreetselt ette ei valmista eriolukorraks mängus, siis 

kasutada ikka oma põhireegleid. Näiteks scoutingu infot kasutades sundida 

palliga mängijat PnR olukordi lahendama oma nõrgema käega. (Obradovic 

soovis, et Diamantidis mängiks PnR enamasti paremal äärel, et kattest väljudes 

saaks kasutada oma tugevamat vasakut kätt ).

PnR kaitsemängu ülesanneteks on rünnata ning lõhkuda oma vastaste 

rünnakulahendusi, ajastust. Suruda neid olukordadesse ning positsioonidele, kus 

nad ei tahaks olla ja samuti rikkuda spacingut.

Sageli tuleb selget vahet teha, kas mängime kaitset nr.4 või nr.5 positsiooni 

ründemängija vastu, 5 puhul rohkem „show“ või „flat“ , viskavate nr.4 

mängijate puhul „show“, „switch“ ja ka „push defense“.

Push defense sobib kõige paremini mängijate vastu, kes võrdselt hästi nii 

rollivad kui popivad välja viskele. Flat defenset ei saa mängida, sest ei jõua 

tagasi roteeruda , kui mängija on pop-out teinud.

Suunamine teise katte ehk re-screen olukorda on kasulik, sest see muudab 

oluliselt soovitud rünnakulahenduse esialgset asukohta ning ka söödunurka.

Märkused, täiendused, pisidetailid :

- Ründavatel meeskondadel on väljakul 10 kohta, kuhu soovitakse kõige 

sagedamini palli saada, et organiseerida edukalt rünnakuid. Kaitsva 

võistkonna ülesanne, on suruda pall kõrgemale ja kaugemale korvist, 

mitte lubada saada palli soovitud punkti.

- Weak side or help side ? Eelistan sõna helpside, rõhutab rohkem sõna –

help /abi , sunnib valmisolekule abistada, weakside ehk nõrgem äär 

tekitab alateadvuses kaitsjail tunde, et seal nõrgem kaitse , saab puhata 

- Closeout joosta viskaja paremale käele vasaku käega ning vastupidi. Long 

closeout or short closeout ? Kas joosta üldse closeouti - tänapäeva kiirete 

tagamängijate vastu ? Võib tekitada kontrollimatu rotatsiooni.

- Samuti „shot block“, kui oled hiljaks jäänud, siis selja tagant läbi ja 

sisemise käega üritad blokkida, mitte joosta risti eest läbi – viga !

- Lastel ning noormängijatel tuleks kaitsemängu selgeks teha põhitõdedega, 

kõrgemale tasemele (koondised, profitase) jõudes lisada juurde samuti 

scoutingul põhinevat infot

- Ilma pallita katete (off ball screens) puhul on vahetamine võimalustest 

viimasel kohal, võib tekitada mugavuse tunde kaitses. Intensity peab 

säilima kõikjal !

- Kuidas tekitada ühine mentaliteet ja motiveerida võistkondlikult 

agressiivselt kaitsemängu mängima ? Üks võimalus on nn.deflectionside 

märkimine ja võistkonna sisene võistlus, igakuised ja poolaasta 

kokkuvõtted.

- Hooaja eelselt paika panna võistkonna eesmärgid üheks mänguks nii 

kaitses kui ründes, lähtudes erinevatest elementidest - visata lastud 

punktide, vastaste visketabavus % , deflectionsid, vastaste pallikaotused, 

vastaste vabavisked, meie vaheltlõiked, meie blokeeringud, vastaste 

ründelaud ja meie isiklikud vead. Pidev tagasiside mängijatele.

- Meeldivad vaheltlõiked nagu igale treenerile, aga ei poolda siin liigset just 

individuaalset riski, see lõhub pigem ühtset võistkondlikku 

kaitsemängu.Kui treenerite poolt on seatud ülesandeks ennekõike 

korvialuse kaitsmine, siis pole ratsionaalne mängida „deny defenset“ 

kõikjal, avab vastastele palju lihtsaid võimalusi „back-door“ lõigeteks.

- Kogenumad treenerid väidavad, et igal hooajal läheb vähemalt 2-3 kuud 

aega, enne kui võistkondlik kaitsemäng nõutavalt toimima hakkab. 

Võistkondliku kaitsemängu ülesehitamisel lähtuda ennekõike 

olemasolevate mängijate valikust, mitte pimesi ning jäigalt peale suruda 

mingit kindlat süsteemi kui treeneril pole selleks mängijaid, kes selle ellu 

viivad väljakul.

Kõik võistkonna liikmed peavad endale teadvustama alates esimesest päevast ,et 

tahame olla agressiivsed kaitses ning kaitsta enda korvi. Loomulikult tuleb 

vältida rumalat agressiivsust ning ebaõigeid otsuseid kaitses, targemad ja 

kogenumad meeskonnad eristuvad ka sellega, et teavad täpselt millal olla riski 

piiril agressiivne, millal natukene kaitsesurvet järele anda. 

Mentaalselt/psühholoogiliselt annab teadmine ja tunne, et oleme sitke 

kaitsemeeskond hea rütmi ja mängu voolavuse ründemängus. 

Seega lõpetan seal, kust alustasin, võrdselt olulised ja tihedalt seotud on nii 

võistkondlik kaitsemäng kui ründemäng.