Toomas AnnukTänases loengus me käsitleme kaitsemängu, täpsemalt öeldes on teemaks - Võistkondliku kaitsemängu arendamine
Alustuseks toon ehk välja mõned üldisemad mõtted kaitsemängust, selle põhimõtetest ja oma nägemuse erinevatest kaitsemängu olukordadest, detailidest.
Kaitsemäng või ründemäng ?
Ma pole väga kindel, kas on tarvidust püstitada küsimust selliselt või täpsemalt öeldes, kas peab eelistama ühte osa mängust teisele ?
Isiklikult pean võrdselt tähtsaks mõlemat poolt korvpallimängust, seda enam, et toimiv ning agressiivne kaitsemäng juhib meid ka eduka ründemänguni ning rünedmäng, kus toimuvad õiged ja läbimõeldud lahendused annab võimaluse meil kaitsemängu paremini organiseerida. Ennekõike just üleminekut rünnakult kaitsesse ehk „transition defenset“. Võistkondliku edu ja tiitliteni viib just tasakaalu leidmine nii kaitse kui ründemängu vahel.
Et olla edukas võistkonnana on üks suurema tähendusega märksõnu – USALDUS !
Minu nägemuses, et mängida hea kaitset on vaja esimese asjana usaldada enda ümber olevaid tiimikaaslasi, teades, et kui Sina teed sammu abistavat kaitset, siis samaaegselt järgmine kaaslane julgestab-valvab Sinu kaitstavat ründemängijat, seniks kuni roteerud tagasi oma mängija kaitsmisele.Samuti tead, Su kaaslane teeb kõik endast oleneva, et mitte läbi lasta või eksida kaitsemängus, kuid kui see ikkagi juhtub aitad seda eksimust parandada.
Samuti tuleb mentaalselt olla valmis selleks, et Sinu kaetav mängija ikkagi viskab korvi (ka seda juhtub :) ) , aga Sul pole vaja end tunda kohe süüdlasena, kui Sa just enne seda tegid õiget asja, mida treener Sinult nõudis, näiteks mängisid abistavat kaitset ja julgestasid kaaslast.
Võimalik või pigem isegi kindlasti, see usaldus ja valmisolek ohverdusteks tiimi edu nimel kaitsemängus, samaaegselt tugevdab ja arendab meeskonna ründemängu, läbi selle kui tiim usaldab üksteist, jagab palli ning Sa tunned, kuidas meeskonna liikmed teevad asju üheskoos ning ühise eesmärgi nimel. Mitte miski ei suurenda usalduse taset rohkem, kui see, et näed meeskonna kaaslast söötmas Sulle kui oled paremal positsioonil või kui kaaslane tekitab Sulle parema sööduliini momendil mil oled rünnakul jäänud „ double teami“ vastu ja tema ilma pallita liiikumine võimaldab Sul anda talle parema sööduvõimaluse.
Näitena võib veel tuua tiimiliikmete poolt Sulle läbi „stagger screeni“ loodud vabad ning head viskekohta. Seega, kaasaegses korvpallis, usaldus mis on vajalik meeskondlikus kaitsemängus, see tuleb paljuski nauditavast ründemängust, kus on oluline üksteise mõistmine ja ühine tegutsemine.
Kaitsemängus kasutatavad erinevad taktikad on olulised, kuid esimesena tulevad ikka põhitõed !
Ehkki kasutatakse palju erinevaid kaitsesüsteeme, siis olen arvamusel, et kõikide erinevate kaitsete põhialuseks on “man to man defense”. Usun, et sellest põhimõttest juhindumine annab teatud stabiilsuse kogu tiimi mängule, ka halbadel päevadel, kui rünnakul asjad ei õnnestu, on võimalik hingestatud, sitke ja organiseeritud võistkondliku kaitsega mängus püsida ning seda mentaliteeti saab kasutada edukalt ülejäänud kaitseformatsioonides – zone, match-up zone, pressingud jne. - sest „Man to Man“ kaitsemängu põhitõed on vajalikud/kasulikud kõikides kaitseformatsioonides.
Selline kaitsemängu filosoofia nõuab paljuski suurt personaalset vastutust, aga seda just meeskondliku kaitsemängu raames, kuna oskus ning võimekus üksteist aidata ja toetada on tõeliselt tähtis, nii korvi kaitsmisel kui meeskondliku sisekeemia ning ühtsuse seisukohast.
Et mängida efektiivset ja edukat kaitset meeskondlikult, vajab võistkond ennastohverdavat tegutsemist ning koostööd kõigilt platsil olevatelt mängijalt.
(Phil Jackson : 5 puuoksa kokkuseotuna on tugevamad kui viis oksa üksikult eraldi, üksikud puuoksad murtakse lihtsalt puruks !!!)
Not ME, but WE- me kaitseme oma korvi, kõik üheskoos, mitte ei kaitse vaid enda mängijat !
Meeskondliku kaitse tugevus sõltub kõigi 5 mängija täpsest arusaamisest ja teadmisest, mida teha ning kuidas reageerida erinevates mänguolukordades terve mängu jooksul . Usun tõeliselt, et korralikult omandatud kaitsemäng on täpselt samasugune oskus ning harjumus, kui teised korvpallimängus vajaminevad elemendid – viskamine, pallikäsitsus, söötmine – seda kõike on võimalik arendada läbi sihipärase, läbimõeldud ning raske töö treeningute ajal.
Kuidas hinnata võistkondliku kaitsemängu efektiivsust ja headust ?
On olemas palju ning mitmeid erinevaid mooduseid, hindamaks kui hea on võistkondlik kaitsemäng. Tavapäraselt jälgitakse vastaste poolt keskmiselt visatud punktide hulka, kuid vaadates ainuüksi seda näitajat saame puuduliku infot kaitsemängu tasemest. Kui mängite aeglases mängutempos, siis on vähemaks kärbitud ka pallivaldamiste arv, mis suure tõenäosusega samuti väljendub väiksemas skooris. Kuid see ei tähenda kaugeltki seda, et võistkond mängib suurepärast kaitset.
Mu jaoks on veel olulise tähendusega näitajateks - vastasvõistkonna mängust sooritatud visete tabavusprotsent (nii 2 kui 3p visetel) , vastase punktid pallivaldamiste arvu kohta (points per possession) ja lauapallide vahekord.
Nüüd vaatame natukene lähemalt ja sügavamalt, mis oleksid peamised eesmärgid ning rõhuasetused, et olla kaitsemängus edukas meeskonnana. Esiteks , kõige tähtsam – mitte lubada endale visata kergeid korve kiirrünnakust või korvi alt (no easy layups, 4 fouls – 0 points, edasi vead vaid viskel ). Tavaliselt sellised situatsioonid tekivad kas peale pallikaotust või hoolimatu, ettevalmistamata ning ootamatu viske puhul. Ehkki paljud peavad kaitsemängu alguseks lauavõitlust, siis julgen arvata, et rünnakul sooritatud viskemomendist algabki kaitsemängu esimene osa, nimelt kui rünnakul sooritame ootamatu või lohaka viske, siis annab just see hea võimaluse vastasvõistkonnal rünnakule joosta ning samas enda meeskonnal on raskusi kaitse organiseerimisega.
Kui sooritame rünnakul plaanitud ning väljamängitud kohast pealeviske, siis kõigepealt annab see meile võimaluse osaleda lauavõitluses ja samuti saame vastavalt kokkulepitule juba keskenduda kaitsemängule, sõltub siis viske edukusest, kas transition defense või pannakse pall mängu otsaaudist. Igal juhul me suudame loogilise viske puhul paremal moel organiseerida oma kaitsemängu enda väljakupoolel.
Seega ingliskeelene korvpallitermin – SHOT SELECTION – omab väga suurt tähendust ka kaitsemängu organiseerimist silmas pidades !
On veel üks väga tähtis moment – mitte anda vastasele võimalust koguda nn. teise võimaluse punkte (second chance points) . Vastaste viske korral on kohe oluline kvaliteetselt blokeerida lauda kõigi viie mängija poolt, mitte anda võimalust tulla hooga ründelauda ja selle ülesande eduka täitmise korral ei kogu vastasvõistkond mängus rohkem kui 55-60 punkti. See on statistiliselt kindlaks tehtud, et meeskonnad kes koguvad mängus keskmiselt rohkem kui 80 punkti, sellest jämedalt võttes 25-30 punkti teenivad tänud vaheltlõigetele, kiirrünnakutele ja second chance punktidele.
Sageli ollakse arvamusel, et tuleb osata kaitses mängida just positsioonirünnakute vastu. See tähendab, vajalik on teada vastaste kombinatsioone ning erinevaid rünnakulahendusi ja nii edasi.
See on ka õige, aga arvan ka, et veelgi tähtsam on kuidas hoida vastaseid eemal lauavõitlusest Eriti just nendes olukordades, kus kaitses on toimunud erinevad vahetused, või peale Pick N Rolli, kui suur mängija on rollinud korvi alla, aga palliga mängija sooritab viske eemalt. Et kes blokeerib keda ja mis toimub lauavõitluses ?
Oskus tegutseda just sellistes olukordades ja tervikuna üleminek rünnakult kaitsesse on täpselt sama oluline, kui oskus tegutseda kaitses positsioonirünnaku vastu. Et toodud näide lauavõitluse-kaitsemängu seosest toimiks paremini mängus, siis tuleb ka treeningutel kaitseharjutusi läbi viia sarnastest situatsioonidest alustades.
Näiteks, kui töötame kiirrünnakute harjutustega, siis need võiksid alata ikka lauavõitlusega, tänu sellele on olukorrad rohkem mängulisemad ja tõelisemad.
Kindlasti nagu juba eespool mainitud ning kõigile teada, siis palju-palju aega tuleb tähelepanu pöörata 1-1 kaitsemängule, olen veendunud, et kui KÕIK mängijad tõeliselt püüavad ja sunnivad vastast enda ees tegema kasvõi 2 lisapõrgatust, siis on see juba väike vundament heaks võistkondlikuks kaitsemänguks. Ei tohi endast kergelt mööda lubada 1-1 olukorras, mitte kunagi ei tohi lubada vastasel võtta ülesse kohta korvi all ilma võitluseta, seal peab olema tal ebamugav. Kõik sellised aspektid, mis on seotud võitlusega koha pärast ehk kaitsemäng ilma pallita, on kaitsemängu põhitõdede hulka kuuluvad ja eluliselt tähtsad ülesande korvpallis.
Kaitsemängu taktika on kindlasti oluline ja mängib suurt rolli, aga põhitõed seisavad alati kõrgemal astmel. Ennekõike jalgade töö !
Millised on need momendid kaitses, kus tuleb esile jalgade töö tähtsus ? - Kuidas tegutseda katete korral ? Kuidas täpsemalt katetest järele joosta ? Kuidas toimub õige liikumine, kui olete mänginud abistavat kaitsest, aga seejärel peate tagasi jõudma oma mängija juurde ? Kuidas tegutsete osavaid crossovereid kasutavate mängijate vastu ? Kuidas teha nii, et te ei langeks lihtsate petete ohvriks ?
See võib tunduda kõrvalseisjaile imelik, aga professionaalsed meeskonnad kõrgeimal tasemel kulutavad palju aega ning pööravad samuti neile elementaarsetele asjadele nagu on - põhiasend ja jalgade töö - suurt tähelepanu. Ja seda mitte ainult hooajaks valmistudes, vaid põhihooajal igapäevase töö käigus !
Suurt tähendust omavaks elemendiks kaitsemängus on samuti ründava võistkonna palli liikumise aeglustamine, mida saab teha erinevate vahenditega. Näiteks võimalikult palju häirida palli liikumist nn. äärelt-äärele. On ju teada tõde, et mida kiiremini liigub pall, seda suuremaks muutub piltlikult öeldes korvpalliväljak ehk kiire palli liikumine (wing to wing, inside-outside) tähendab palju ekstra jooksmist , kaitsetööd, kommunikatsiooni just kaitsemängijatele ning selle võrra avanevad ründajatale paremad valikud rünnata korvi. Mida aeglasemalt sunnib kaitsev võistkond palli liikuma, ei anna võimalusi kergeteks söötudeks, paneb sööduliinid kinni, seda enam on neil võimalus rahuldavalt toime tulla uue olukorrga platsil, mis järgneb igale uuele söödule. See kõik omakorda vähendab võimalust, et kaitsev meeskond pole ettevalmistunud kui toimuvad lõiked korvi alla nn. nõrgemast äärest, lauavõitluseks jms.
Ühe olulise nüansina, mille kallal tuleb palju töötada võistkondlikus kaitsemängus ning peab kindlasti ära märkima – abistaja julgestamine või inglise keeles kõlab ehk paremini – help to helper. Tänases korvpallis kõik tiimid teavad, kuidas minna abistama, kui toimub palliga mängija poolne läbimurre korvi alla, kust tuleb nn. esimene abi, võtmekoht on nüüd järgnevad rotatsioonid abistamise juures, et kes liigub abistama läinud mängija kohale ja tuleb samuti teada, kuidas peale seda taastada positsioonid kaitses.
Vastasvõistkonnad üldiselt teavad küllaltki hästi, kuidas liigub esimene ning lisaks teine abi, et sel juhul sööta pall hoopis teise äärde, kust leida vabat mängijat, korralikul tasemel ründavad võistkonnad püüavad leida igat võimalust, kust võib kaitse eksida ning kui seda neile pakutakse, kasutatakse antud võimalust oskuslikult, sellepärast peabki väga süsteemselt olema paigas vahetuste rotatsioon. Jällegi üks asi, millega tuleb treeningutel pidevalt ja põhjalikult vaeva näha, siin pole vajalik mitte ainult kaitsestrateegia, vaid veel üksteisemõistmine (jällegi rääkimine !) , kogemus ja oskus prognoosida olukordade arenguid platsil.
Lisaväärtuse annabki kaitsemängijale kindlasti oskus aimata söödusuunda just ründemängija silmi jälgides, küllaltki sageli annab see aimu palliga mängija kavatsustest. Oskus mis on paljudel kogenumatel mängijatel olemas, aga mida tasuks varakult õpetama hakata juba noormängijatele. Pole just väga palju mängijaid, kes söödavad palli suurepäraselt ilma seda pilguga reetmata. Suurem enamus korvpallureid siiski kõigepealt vaatavad kuhu söödavad. Kaitsetaktikast rääkides, siis loomulikult tuleb seal teada väga paljut, aga võtmeküsimuseks kaasaegses korvpallis on ennekõike – kaitse pick n roll olukordade vastu.
Mitte väga ammu olid korvpallis ajad, kus PnR vastu oli kasutusel kõigest paar varianti, nüüdsel ajal on lahendusi rohkemalt ja nende lahenduste taseme erinevus on just selles, milline on surve palliga mängija suhtes. Kasutusel on erinevaid lähenemesi, kuidas mängida PnR situatsioonides, kõigile on kindlasti tuttavad terminid– “hard / soft show”, “down”, “flat”, “high-flat”,“blue“, „push defense“ ja muud sellised . Ehk sõnavara, mille tähendus peab olema selge kõigile mängijatele.
Mängu jooksul võib sageli esineda vajadus muuta mitmeid kordi kaitset „pick n rolli“ vastu , jällegi koht kus ülimalt vajalik on üksteise mõistmine. Üks asi on see, kui mängija otsustab kuidas mängida PnR olukorras, aga hoopis teine asi on see otsus edasi anda ka oma partnerile, kes samuti osaleb ning koostöö peab toimima ühtselt. Loomulikult ei muudeta PnR kaitset iga vastase rünnaku puhul, muudatusi viiakse sisse pigem peale poolaja pausi või siis kiirelt time-out ajal.
Vahetuste kasutamine PnR puhul on saamas aina enam ja enam populaarseks, iseenesest mõista, et samas ründavad võistkonnad proovivad seejuures üles leida ning ära kasutada ebavõrdseid vahetusi – mismatche !
Pean kusjuures olulisemaks mismatchiks olukorda, kus just väike mängija jääb perimeetril pikema mängija vastu, ehkki väga palju võime juba näha, et suured mängijad (Jan Vesely vs Sten Sokk EM-l !) saavad ilma probleemideta hakkama kaitsemänguga 3.p joone taga.
Täpselt samamoodi võib välja tuua tagamängijate sitke kaitsemängu just suurte vastu korvi all, kas siis tehakse viga, aga igatahes ei lubata endale visata kerget korvi. Võistkondlikult ühtne mentaliteet – meile lihtsaid korve ei visata !!!
Kui vastastel on 2-4 kindlat liikumist, mida kõige rohkem kasutatakse, siis scoutingu abil natuke rohkem tähelepanu suunata ka nende vastu tegutsemisele, aga ennekõike siiski peaks mängijad teadma, kuidas just tegutseda konkreetsete olukordade puhul (side PnR , middle PnR, top PnR jms).
Näitena peaks teadma, kuidas mängitakse just mängulõppe, kuidas kasutatakse mängijaid seal, kas vabastatakse katetega või luuakse pigem ISO play, kas tuleks nende vastu kasutada „double teami“ või jääda truuks ikka puhtalt 1-1 kaitsele ?
Ei poolda vastasmeeskonna playbookide tervikuna päheõppimist ja liiga mahuka infokoguse jagamist mängijatele, võib anda soovitule vastupidise efekti, kuna mängijate korvpalli IQ ei pruugi olla võrdsel tasemel. Pean tähtsamaks omada arusaama, kuidas ja mis reeglite järgi tegutsevad vastased aga mitte end konkreetselt ette valmistada nende liikumiste päheõppimiseks.
Veel üks küsimus võistkondlikus kaitsemängus (väga paljude noortetreenerite dilemma) , kui vastasvõiskonnal on üks selge liidermängija, kes kogub suure osa punkte iga mäng, kuidas tegutseda ?
Mis puutub kaitse strateegiasse nn.„kuumade mängijate“ vastu, siis mu meelest on enneõike just 2 varianti, kas eeldatav liider täiesti isoleerida meeskonna kaaslastest ja samuti pallist või läheneda vastupidiselt, et justkui lasta liidril visata piltlikult öeldes, kasvõi 50 punkti, aga samas lülitada mängust välja tema teised partnerid, lootuses, et kui kaaslased pole palli saanud, siis on nad rahulolematud ja sealt juba algab ka nende tujutsemine kaitsemängus, läbi mille siis juba omakorda rünnakul meie võimalused kasvavad.
Eks see on jällegi iga treeneri sisetunde ja kogemuse küsimus, kuid lähtuda seejuures ikkagi seisukohast, et me ei mängi kaitset mitte konkreetselt 1-2 vastasmängija liidri tegutsemisest lähtuvalt, vaid meie mentaliteet rõhub ikka sellele, kuidas vastasvõistkonna vastu parimal moel tegutseda, et nende ründemäng elimineerida oma süsteemse ja üheskoos toimiva kaitsemänguga.
Kaitsemängus edukas olla pole kuidagi võimalik ilma julge, ennastohverdava, püüdliku ning agressiivse tegutsemiseta. Loetakse, et kaitses 30 % sõltub just põhioskustest, ülejäänud tuleb juba vältimatust soovist ja psühholoogilisest valmisolekust, et vastane nullida.
Mis peaks olema 3 peamist eesmärki võistkondlikus kaitsemängus ?
Ei luba visata lihtsaid korve Tuleb ära hoida lihtsad korvid kiirrünnakust – transition defense ! Piirata korvialuseid viskeid, layupe – pidurdada läbimurdeid ja low post mängu ! Ei anna võimalust minna ründelauda ja saavutada nn. second chance punkte , kaitselauda blokeerivad kõik 5 mängijat.
Agressiivsus ja intensiivsus Üle väljaku surve pallile, mängujuhil teha võimalikult keeruliseks rünnakute algatamine, lihtne söötmine Hoida sööduliinid surve all, mitte lubada pallita mängijal saada palli lihtsalt ja soovitud kohtadesse.
Ei anna võimalust sooritada lihtsaid „catch and shoot“ viskeid Contest every shot – “high hands”; Suunata pigem üle käe rasketele visetele
Peamised põhimõtted kaitsemängus võistkonnal Kaitseasend – püsi madalal, laialt ja hoia pea püsti Surve pallile – Kontrollida ja hoida pallisurvet terve väljaku ulatuses, ära anna lihtsat võimalust sööduks pallivaldajale, takista igat viset (contest). The ball awlays scores, not the player ! Tõrju esimest söötu / aeglusta palli liikumist – suunata ilma pallita ründajaid väljapoole mugavustsooni, ei luba saada palli soovitud kohtadesse Väljakunägemine – tuleb näha palli ning oma meest kogu aeg Liikuvus – aita, valmisolek anda endast kõik meeskonna heaks, kõik 5 mängijat liiguvad alati kui pall muudab asukohta, koos palli liikumisega, mitte hilinemisega. Kommunikatsioon – rääkimine, suhtlemine, pole olemas head kaitsemängu, kui vaikida väljakul, hõika välja katted, räägi kui oled abistamas jne. Doc Rivers : Kaitses mitte ei räägita, vaid karjutakse ! Communication is key point! Ball, ball – help, help ! Sitkus ja füüsilisus – ole kaitses füüsiline, pane keha vastu, tee esimene kontakt kehasse kui blokeerid lauda, ei luba lõigata lihtsalt pallile jne.
Kuidas alustada võistkondliku kaitsemängu arendamist ?
Igapäevased harjutused treeningutel, esimese sammuna kaitseasendi rõhutamine, edasi liikudes 1-1 kaitsemängu olukordade läbitöötamisega nii palliga kui pallita mängijate vastu (perimeetri ja korvialune kaitsemäng )
Järgnevalt 2-2 olukordade harjutamine, kuidas lähim mängija liigub söödu puhul, kuidas põrgatusega läbimurde puhul ? Esimese põrgatuse eest vastutab palliga mängija kaitse, teise põrgatuse puhul julgestab kõrvalolev kaaslane „jo- erinevate PnR puhul.
Edasi töötamine nii 3-3 kui 4-4 olukordadega. 4-4 shell drillid, millele sammhaaval lisada „off ball“ olukorrad – down screen, back screen, pick n roll, one pass away defense jms. situatsioonid. Palli asukoht vabaviskejoonest üleval pool ning allpool.
Low post defense - Pallita mängija puhul, kui pall on 45 peal, siis suruda „paintist“ välja otsajoone pool ning kui pall liigub nurka, siis samal ajal liigub kaitse eest läbi ning surub otsajoone poolt üles poole ja väljapoole „painti“.Suruda pidevalt pallist eemale. Palliga mängijat suruda tasakaalust välja just jalgadega ja puusast allapoolt, seal kohtunik ei pruugi näha, jälgitakse rohkem ülakehaga-kätega tehtavaid vigu
Transition defense - Shot selection, viskemomendil tagumised mängijad 2-3 sammu kohe tahapoole, kaitsemänguks valmis Ball pressure/lähim mängija , outlet pressure – lauas ei lase kergelt outleti sööta, suunata nurga poole ja keskjoonest alates suruda põrgatajat kindlasti äärele, et tekiks helpside. Paremakäelised vasakule ja vastupidi. Kasutada palju mängulisi olukordi , vähemuses situatsioonid kaitses.
Pick n roll /Pick n pop defense - Pick and Roll kaitse sõltub ennekõike : - kiirus ja liikuvus, näiteks kui meeskonnas on aeglased nn. suured mängijad, siis on väga raske mängida variante nagu „hard show“ või „double team“ - Vastasmängijate oskustest ja võimekusest PnR olukordade lahendamisel.
Kui PnR olukorras mängite suurepärase viskaja vastu, siis targem teda kõikide katete puhul taga ajada, mitte minna katte alt ning pigem suunata läbimurretele. Võistkonnal peaksid olema kindlad põhireeglid PnR kaitsemängus, sõltuvalt kas katte asukohast või vastasmängijate mängijaomadustel põhinevad (tagamängija - viskaja või läbimurdja, kattepanija – rollija või poppija ) .
Juhul kui midagi konkreetselt ette ei valmista eriolukorraks mängus, siis kasutada ikka oma põhireegleid. Näiteks scoutingu infot kasutades sundida palliga mängijat PnR olukordi lahendama oma nõrgema käega. (Obradovic soovis, et Diamantidis mängiks PnR enamasti paremal äärel, et kattest väljudes saaks kasutada oma tugevamat vasakut kätt ).
PnR kaitsemängu ülesanneteks on rünnata ning lõhkuda oma vastaste rünnakulahendusi, ajastust. Suruda neid olukordadesse ning positsioonidele, kus nad ei tahaks olla ja samuti rikkuda spacingut. Sageli tuleb selget vahet teha, kas mängime kaitset nr.4 või nr.5 positsiooni ründemängija vastu, 5 puhul rohkem „show“ või „flat“ , viskavate nr.4 mängijate puhul „show“, „switch“ ja ka „push defense“.
Push defense sobib kõige paremini mängijate vastu, kes võrdselt hästi nii rollivad kui popivad välja viskele. Flat defenset ei saa mängida, sest ei jõua tagasi roteeruda , kui mängija on pop-out teinud. Suunamine teise katte ehk re-screen olukorda on kasulik, sest see muudab oluliselt soovitud rünnakulahenduse esialgset asukohta ning ka söödunurka.
Märkused, täiendused, pisidetailid :
- Ründavatel meeskondadel on väljakul 10 kohta, kuhu soovitakse kõige sagedamini palli saada, et organiseerida edukalt rünnakuid. Kaitsva võistkonna ülesanne, on suruda pall kõrgemale ja kaugemale korvist, mitte lubada saada palli soovitud punkti. - Weak side or help side ? Eelistan sõna helpside, rõhutab rohkem sõna – help /abi , sunnib valmisolekule abistada, weakside ehk nõrgem äär tekitab alateadvuses kaitsjail tunde, et seal nõrgem kaitse , saab puhata - Closeout joosta viskaja paremale käele vasaku käega ning vastupidi. Long closeout or short closeout ? Kas joosta üldse closeouti - tänapäeva kiirete tagamängijate vastu ? Võib tekitada kontrollimatu rotatsiooni. - Samuti „shot block“, kui oled hiljaks jäänud, siis selja tagant läbi ja sisemise käega üritad blokkida, mitte joosta risti eest läbi – viga ! - Lastel ning noormängijatel tuleks kaitsemängu selgeks teha põhitõdedega, kõrgemale tasemele (koondised, profitase) jõudes lisada juurde samuti scoutingul põhinevat infot - Ilma pallita katete (off ball screens) puhul on vahetamine võimalustest viimasel kohal, võib tekitada mugavuse tunde kaitses. Intensity peab säilima kõikjal ! - Kuidas tekitada ühine mentaliteet ja motiveerida võistkondlikult agressiivselt kaitsemängu mängima ? Üks võimalus on nn.deflectionside märkimine ja võistkonna sisene võistlus, igakuised ja poolaasta kokkuvõtted. - Hooaja eelselt paika panna võistkonna eesmärgid üheks mänguks nii kaitses kui ründes, lähtudes erinevatest elementidest - visata lastud punktide, vastaste visketabavus % , deflectionsid, vastaste pallikaotused, vastaste vabavisked, meie vaheltlõiked, meie blokeeringud, vastaste ründelaud ja meie isiklikud vead. Pidev tagasiside mängijatele. - Meeldivad vaheltlõiked nagu igale treenerile, aga ei poolda siin liigset just individuaalset riski, see lõhub pigem ühtset võistkondlikku kaitsemängu.Kui treenerite poolt on seatud ülesandeks ennekõike korvialuse kaitsmine, siis pole ratsionaalne mängida „deny defenset“ kõikjal, avab vastastele palju lihtsaid võimalusi „back-door“ lõigeteks. - Kogenumad treenerid väidavad, et igal hooajal läheb vähemalt 2-3 kuud aega, enne kui võistkondlik kaitsemäng nõutavalt toimima hakkab. Võistkondliku kaitsemängu ülesehitamisel lähtuda ennekõike olemasolevate mängijate valikust, mitte pimesi ning jäigalt peale suruda mingit kindlat süsteemi kui treeneril pole selleks mängijaid, kes selle ellu viivad väljakul.
Kõik võistkonna liikmed peavad endale teadvustama alates esimesest päevast ,et tahame olla agressiivsed kaitses ning kaitsta enda korvi. Loomulikult tuleb vältida rumalat agressiivsust ning ebaõigeid otsuseid kaitses, targemad ja kogenumad meeskonnad eristuvad ka sellega, et teavad täpselt millal olla riski piiril agressiivne, millal natukene kaitsesurvet järele anda. Mentaalselt/psühholoogiliselt annab teadmine ja tunne, et oleme sitke kaitsemeeskond hea rütmi ja mängu voolavuse ründemängus. Seega lõpetan seal, kust alustasin, võrdselt olulised ja tihedalt seotud on nii võistkondlik kaitsemäng kui ründemäng. |