Uudised

Strateegia vajadus

Uue strateegia vajalikkus kerkis päevakorda uue juhatuse ja alaliidu presidendi Salumetsa tööle asumisega 2016. aasta lõpus. Varasemalt oli samuti arengukava olemas, kuid see keskendus liialt alaliidu tegemistele. Keio Kuhi: „Meil puudus klubide sisend, see on kõige suurem vahe. Eelmise strateegia esimene versioon pandi kokku lühikese ajaga. Seekord palusime mandaati aastaks ajaks ja küsisime kõik vajalikud küsimused ära. Üks asi, mis aitas strateegia tasemele kaasa oligi intervjuuformaat, mis kujunes välja FIBA koolitusest. Rahvusvaheline korvpalliliit läbis oma liikmesorganisatsioonidega samasuguse protsessi. Samuti puudus varasemalt fookus. Uus arengukava kajastab mitu korda vähem teemasid. Tegime kõike korraga aga lõppkokkuvõttes mitte midagi. Täna tegeleme juurprobleemidega ja teame nii numbrite kui häälena, mis on suurimad valukohad.“

Sama meelt on ka alaliidu president Jaak Salumets: „Me ei liikunud varasemalt kuhugi edasi. Ei saanud objektiivset tagasisidet ega ettepanekuid. Andsime endale aru, et klubid elasid selliselt, et tehke te, mis tahate, me elame oma rütmis. Neil olid õigused ja alaliidul ainult kohustused. Nüüd me ikkagi teame täpselt, mis toimub põllul ja liigume selle pinnalt edasi.“

Salumets ja Kuhi loodavad, et ühine arengukava lähendab korvpallikogukonda. „Kindlasti pole me veel ühise katuse all, kuid strateegia loob selleks eelduse. Eesti on nii väike, et me peame üheskoos mõtestatult töötama, et aastaks 2030 need ideed ellu viia,“ täiendas Kuhi.

Samm number 1 – kaardistamine

• Selleks, et strateegiat koostama hakata, tuli alustada olukorra kaardistamisega. Sarv ja korvpalliliidu esindajad külastasid korvpalliklubisid ja omavalitsusi üle kogu Eesti. Klubidele anti ülesandeks vastata ankeetküsitlusele, millele järgnesid silmast-silma intervjuud. Selgitati välja olulisimad kitsaskohad.

„Olud on erinevates kohtades väga erinevad. Meil on numbrites ligi 50 väga põhjalikku klubi portreed ja mõnedega on kohtumised veel ees. Selline sissevaade andis spordiala lõikes üsna unikaalse pildi. Oleme läbi  kogutud tagasiside saanud kindlustunde, et see oli väga vajalik tegevus,“ kommenteeris Sarv.

Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul oli esimese sammu suurimaid eesmärke numbritega ära kirjeldada, mis seisus korvpall täna on ja seda igal tasandil. „Selleks, et edasi astuda peab kogu keskkond muutuma. Peab alaliit muutuma ja klubid samuti. Enne ei saa eesmärke seada, kui ei tea, mis Eesti korvpall üldse on. Millised on klubid, treenerid ja nende suurimad probleemid. Täna me teame täpselt, mis toimub ja see on kõikide nende kohtumiste tulemus.“ Samas tunnistab kogenud Salumets, et erilisi üllatusi kohtumised ei valmistanud. „Pigem saime kinnitust enda tunnetusele. Üllatusi ei olnud aga saime numbrilise kindluse selles osas, mida üks või teine klubi teeb ja kus neil on tuge vaja. See oli väga mahukas ent hinnaline töö.“

Samm number 2 – fookuse leidmine

• 8.-9. juunil toimus Lepaninas strateegia töörühma laiendatud koosolek, kus arutelude tulemusena pandi paika arengukava põhifookus.

„Lepaninas oli koos suur hulk inimesi, kelle jaoks on Eesti korvpalli tulevik oluline. Saime selgeks väga konkreetsed sambad, millele ehitada tuleviku nägemust. Mõte oli viia arutelu sellisele tasemele, et me saame tulla kokku ühte ruumi ja oleme ühise eesmärgi nimel väljas. Saime suurest infohulgast kätte need olulisemad teeotsad, mille saab strateegilisteks eesmärkideks  seada,“ iseloomustast teist väga olulist vahepunkti arengukava koostamisel Jorma Sarv.

(Väljasõidu istungil Lepaninas osalesid: Aivo Adamson, Janne Schasmin, Tiit Sokk, Leho Lugna, Indrek Reinbok, Heiko Rannula, Peeter Tishler, Jaanus Levkoi, Jaak Karp, Indrek Ruut, Tanel Einaste, Gert Prants, Eduard Beilinson, Jaanus Liivak, Martin Müürsepp, Alar Varrak, Johan Kärp, Gert Kullamäe, Indrek Visnapuu, Rait Käbin, Andu Tali, Priit Sarapuu, Tarmo Oras, Mart Uuehendrik, Jaak Salumets, Keio Kuhi, Henri Ausmaa, Kristel Jurno, Anneliis Annus, Eerik Parvits, Virgo Agan, Madis Šumanov, Martin Rebane, ja Jorma Sarv)

Samm number 3 -  töörühmade loomine

• Kui otsida instrumenti, kuidas Eesti korvpalli juhtida, siis varasemalt oli vastutus väga selgelt alaliidul, aga klubidel kaasarääkimise osa oli  ebaselgem. Lepanina arutelude tulemusena on loodud kuus töörühma, kes hakkavad alaliidu, juhatuse, klubide ja  teiste korvpalliga seotud inimeste koostöös arengukava juhtima.

Töörühmad:

1. Treenerite toimkond – koondab Eesti tippspetsialiste, kes peavad kokku leppima, millise metoodilise tarkuse ja nõudmistega jõuda noortekorvpallis järjest paremate mängijate kasvatamiseni.
2. Treenerite tasustamise ja heaolu töörühm - Tagame treeneritele töökeskkonna, nad on väärtustatud ja nende töökoormus on mõistlik. Tasu on selline, mis lubab noortel sellise karjäärivaliku teha
3. Koolitamise töörühm – Tagame treeneritele võimalikult hea hariduse.
4. Klubide nõustamise ja kvaliteedi hindamise töörühm – Loome klubidele parameetrid, millele nad peaksid vastama ja aitame neil  läbi koolituste ja erinevate arendustegevuste soovitud tasemeni jõuda.
5. Turunduse töörühm – kuidas paistab korvpall väljapoole ja kuidas nähtavust hoida.  
6. Kasvatajaraha ja spordimeisterlikkus.

Sarve sõnul annab töörühmade formaat arengukava täitmiseks väga praktilise instrumendi. „Meil on kriitiline mass ühiste eesmärkide suunas töötavaid inimesi, kes hoolivad korvpallist, kes tahavad aidata ja kes teavad väga täpselt, mis seis hetkel on. Töörühmade näol on olemas instrument, millega reaalselt muutusi ellu viia, hoida konstruktiivset arutelu ja strateegia tegevuskaval silm peal hoida.“

Samm number 4 – strateegia esitlemine, tegevuskava ja töösse astumine

• Tänavuse aasta detsembris toimuval Eesti Korvpalliliidu üldkogul esitletakse kahte olulist dokumenti: 1) strateegia „Korvpall 2030“ visiooni ja eesmärke 2) eesmärkide täitmiseks koostatud tegevuskava

Töörühmad asuvad tegevuskava täitma kvartaalselt. „Kord kvartalis peaks saama strateegia täitmisest ülevaate, kuid pikemas, järgmise viie aasta vaates,  käib töö ikkagi üldkogust üldkoguni. Kindlasti tuleb siinkohal olla valmis ka ootamatusteks, sest elu teeb omad korrektuurid. Kui 2019. aastal on korvpalli juhtimine praegusest strateegilisem ja läbimõeldum, siis on see kindlasti  oluline samm edasi,“ selgitab Sarv, kes näeb strateegia kõige suurema eesmärgina tuua kõik korvpalli panustajad kokku. „Iseenesest ei tule ühelegi ühendusele ega spordialale midagi kätte. Peame tulema ühise katuse alla ja leidma paar läbivat mõtet, mis toetavad pikaajaliselt korvpalli arengut.“