Viljandis sündinud ja seal koolinoorena korvpalli juurde jõudnud Üksvärav oli 192 cm pikkuse keskmängijana kohaliku noortemeeskonna üks tugitalasid. 1947.aastal tuli ta Viljandi 2. Keskkooli abituriendina Eesti koolinoorte meistriks.
Sama aasta sügisel sai Üksväravast tollase TPI majandusteaduskonna tudeng. Korvpallurikarjääri jätkas ta siiski tollal Eesti tipus olnud Tallinna Dünamo meeskonnas tulles juba sama aasta sügisel esmakordselt Eesti meistrivõistlustel medalikohale-pronksile. Tallinna Dünamo mängijaks jäi Üksvärav terveks järgnevaks kümnendiks tulles veel neljal korral Eesti meistrivõistluste medaliomanikuks.
Lahkunu oli Eesti koondise kandidaat, parimaks sportlikuks tulemuseks jäi NSV Liidu 1952.a. siseesivõistlustel 2. koht Tallinna koondises. Samuti oli ta 1951. ja 1952.a. Dünamo üleliiduliste meistrivõistluste medaliomanik.
Legendaarse TTÜ õppejõudude meeskonna Kapa liige oli ta 1957.aastast alates kandes särki nr 6 sealse põhikirja järgi kuni jäädava lahkumiseni ning kandes aunime Raoul va Üksvärav.
Rohkem tuntust leidis lahkunu hiljem TTÜ õppejõu ja teadlasena. Ta oli professori kutsega majandusteaduste doktor 1967. aastast. Taasiseseisvunud Eestis Riigikogu aktiivne liige kahes koosseisus aastail 1992-1999. Teda on autasustatud Riigivapi III klassi teenetemärgiga (2006).
Eesti Korvpalliliit mälestab ühte vanimat omaaegset tuntumat mängijat ja avaldab sügavat kaastunnet lahkunu lähedastele.
Eesti Korvpalliliit
