Uudised

Spordipsühholoogia töötubade pakett koosneb neljast osast ning eilse avaosa pealkiri oli “Motivatsioon: kuidas treenerina kujundada motiveerivat treeningkeskkonda?”.

Esimese töötoa kirjeldusse oli lisatud: “Kuidas võib mõjutada treeningkliima seda, milliseks kujuneb sportlase mõttemuster? Mida saaks treener teha, et arendada sportlases arengule suunatud mõtlemist, mis toetaks sisemist motivatsiooni? Töötoas käsitleme tegureid, mis mõjutavad sportlaste motivatsiooni ja koostame konkreetseid tegevusplaane enda treeningkliima parandamiseks. Tegeleme eraldi ka tagasisidestamise oskusega. “

Eesti Korvpalliliidu koolitusjuht Kersti Sirel lausus täna, eilset hinnates: “Esiteks meeldis mulle, et selle koolituse sihtgrupp on koondise treenerid ja ma pakun, et neist 95 % olid kohal. Teiseks meeldis mulle see, kuidas kõik kaasa töötasid. Ma tõttöelda ei julenud seda loota, aga see oli ebaeestlaslikult elav töötuba, kus kõik olid asjaga kaasa. Ja ma pole ausalt öeldes ammu näinud, et meeste koondise peatreener Tiit Sokk niipalju sõna võtaks ja diskussioonis osaleks. Väga positiivne!”

Toomas Kandimaa, TÜ/Rocki (meeste klubi treener ja poiste Salva/Rock U18 peatreener): “Usun, et nii mina kui teised leidsid sellest töötoast kasulikku ja huvitavat. Mina väidan, et psühholoogia-alaseid koolitusi treeneritele on vajalikud. Ma usun, et iga uus asi avardab inimese mõttemaailma. Eks sellest räägiti ka koolitusel, et treenerid on erinevad: mõne mõttemaailm on rohkem paigas või ka kivistunud, teisel rohkem avatud.

Minu hinnangul on selleteemaline koolitus hea ses mõttes, et aitab treeneril paremini mõista mängijat. Aitab ka mõista iseennast mingites olukordades, kus sa oled rahulolematu ja tahad seda väljendada. Enese kõrvalt vaatamine on karm, aga vajalik oskus.”

Kaarel Loigu (U16 poiste abitreener, SK RIM tr): “Minu seisukoht on – kahe käega poolt. Need 20-25 inimest, kes kohal olid, töötasid maksimaalselt kaasa, see oli äärmiselt positiivne. Ütlen osavõtjaskonna kohta ainult positiivset; keegi ei kuulanud lekotreid suu lahti, auditoorses vormis. Tehti grupitöid, oli dialoogi, arvamusi, vaidlusi, vastastikust aktiivset osalust. Ka ise küsisin eraldi juurde spetsiifilisi küsimusi.”

Loigu lisas: “Spordipsühholoogia on valdkond, mis kindlasti on ajas teinud läbi muutumise. Sestap on hea kaaluda ja võtta omaks nooremapoolsete spetsialistide läbitöötatud teese ja tarkust – tänapäevases maailmas on spordipsühholoogial teistsugune nägu ja teine kaal kui oli 30 aastat tagasi. Heas mõttes on treeenerid sellele poolele tippspordist vaadanud vana rasva pealt, ses mõttes pean väga positiivseks, et see sari on meil nüüd alanud.”

Ka kõne hetkel täna lennukisse istunud ja puhkusele suunduv Janne Ritsi jõudis konkreetselt kinnitada: “Koolitus väga meeldis! Kindel!”

Kersti Sirel lisas, et kolm töötuba on ees ning treenerite selge huvi jätkata on olemas. Teise töötoa teema veebruaris on: “Keskendumine: kuidas õpetada sportlasi tähelepanu suunama õigetele asjadele õigetel hetkedel?”

Teema iseloomustus laiemalt: “Iga treener sooviks, et tema sportlased oskaksid iseseisvalt ja efektiivselt tegutseda nii trennis kui ka võistlustel. Kuidas seda saavutada? Arendades enda sportlastes keskendumise oskuseid.

Töötoas räägime erinevatest tähelepanu stiilidest ja õpime neid praktiliselt rakendama. Koostame tegevusplaane, mis aitaksid kasutada enda juhendamist sportlaste effektiivsemaks tähelepanu suunamiseks. “

Koolituse läbiviijad on:

¤ Kristel Kiens (MSc sporditeadustes, suundumusega spordipsühholoogiale)

¤ Snezana Stoljarova (MSc sporditeadustes, suundumusega spordipsühholoogiale).

Koolitajad on viinud läbi erinevaid spordipsühholoogia alaseid konsultatisoone ja töötubasid. Tegutsevad igapäevaselt sportlaste vaimsete oskuste arendamisega ning teevad koostööd  erinevate spordialade võistkondade ja treeneritega. Samuti omavad kogemust sportlastena võistlusspordis ning on töötanud ka ise treenerina.

Nemad on oma koolituse tutvustavasse teksti kirjutanud:

1. Iga töötoa lõpuks jõuame sinna, et igal treeneril on oma tegevusplaan, millega järmise töötoani tegeleda
2. Iga töötuba algab vahe pealse tegutsemise analüüsiga ehk räägime ja arutame, kuidas tegevusplaanidega on läinud, mis on olnud raskused ja mida saab veel parandada
3. Vähem teooriat, rohkem praktikat

Märtsikuise töötoa teema on “Soorituse juhtimine: kuidas kasutada eesmärke sportlaste tegevuse suunamiseks ja motiveerimiseks?”.

Aprillikuine viimane koolitus kannab pealkirja: “Võistlused: kuidas sportlaseid õigesti häälestada ja toetada?”

Töötuba-koolitus, I. osa eile Saku Suurhalli Rock Lounge'is.