ONLINE mängud
Eesti Korvpalliliit
PAF liiga
Naiste liigad
Meeste Saku liigad
G4S Noorteliigad
Rahvaliiga
Regionaalsed liigad
Karikavõistlused
Seeniorid
3x3 korvpall
Koondised
Ajakava ja tulemused
Tule trenni
Treenerid
G4S Noorteliiga esindusvõistkonnad
Kohtunikud
Videoarhiiv
Pood
Korvpall 2030
BSBC

Uudised

Indrek Visnapuu viis koondise universiaadil veerandfinaali

Korvpallikonverentsil olid luubi all koondiste esitused

16.10.2015

Nädala algul toimus Saku Suurhallis juba traditsioonine korvpallikonverents, mis vältas hommikul kümnest õhtul pea poole seitsmeni. Aruande esitasid kõigi koondiste peatreenerid (või treenerid).

Sõna said kõigi koondiste peatreenerid alates U14 vanuseklassist, lisaks Audentese Spordigümnaasiumi poiste ja tüdrukuteosa juhid, samuti kuulati ära universiaadikoondise aruanne. Konverents toimus üsnagi vabas vormis, ettekannete vahele võis kuulda küsimusi, arupärimisi, asjakohast kriitikat jms. Lõpus oli nö vaba mikrofon.

 

EKLI president Jüri Ratas väljendas avasõnas heameelt, et korvpall püsib laineharjal, et Riias oli kohal nii meeletu toetus ning tänas eraldi ka koondise kaptenit Kristjan Kangurit – teades, mis seisundis ta oli. “Et korvpall endiselt püsib pärituules, sellest andis tunnistust ka hooaja avamäng Tartus TÜ/Rocki ja Kalev/Cramo vahel. Oleks nagu finaalihõngu olnud,” märkis Ratas.

 

Ratas lisas: “Positiivne märk on kindlasti ka meie noorte arvukas siirdumine välisklubide juurde, millest ainsa sagedamini. Tunnetasin ka Riias, et vajame neid mängijaid, kes on karastuse saanud tugevate välisklubide juures. Kuid neid minekuid ja otsuseid ei saa teha ummisjalu, vaid ikkagi kaalutledes, koostöös lapsevanematega Võibolla ei olegi korvpalliharidus mõnes kohas parem kui meil siin – näiteks Audenteses.”

 

Nagu mullunegi kogemus näitas, kujunes konverents konstruktiivseks. Toodi välja nii meie rõõmud kui murekohad. Ega üleöö ehk aastaga väga palju muutu, sestap olid probleemid suuresti samad mis mullu: spordi üldine rahastussüsteem, treenerite kvalifikatsioon, treeningmetoodika, mahajäämus konkurentidest üldfüüsilise ettevalmistuse osas, samuti rõhutati mitut puhku mängijate universiaalsust.

 

Positiivsena jäi kõlama fakt, et koondiste ettevalmisav osa on viimaste aastatega muutud märksa professionaalsemaks, on kaasatud lisajõude ning kvaliteetsete kontrollmängude puuduse üle enam valdavalt ei nuriseta. Kuigi on veel negatiivseid näiteid, siis paranema hakkab olukord noorte mängude üldhulgas hooaja peale – rõhk rohkem treenimisele ja vähem mängimisele on hakanud juba tunda andma ja osalt ka tulemusi tooma.

 

Vaatamata kohati emotsionaalseks ja ka kriitiliseks kujunenud konverentsi kokkuvõtteks tuleb öelda, et paljudes asjades on meie treenerid, korvpallijuhid, klubide esindajad siiski ühel meelel. Ja asjakohane kriitika kindlasti viib edasi, selle teadmise viisid siit kaasa arvatavasti ka mõned koondise treenerid. Tuleva koondisehooaja peatreenerid kinnitatakse juhatuses oktoobri teises pooles.

 

Eraldi huviga kuulati eduka U16 koondise aruannet Vaido Rego poolt. Ta ütles muu hulgas: “Väga positiivne, et U14 ja U15 vanuseklassi koondistele pööratakse rohkem tähelepanu ja kogunemiste arvu on oluliselt suurendatud. Meie ettevalmistusest käis läbi 25 poissi 8-10st klubist.”

 

“Me ei läinud EMile ilmtingimata võitma, nii kummaliselt kui see ka ei

kõla,” võttis Rego kokku. “Läksime oma oskusi ja vormi realiseerima ning

oma mängu mängima. Oma mäng, see tähendab: agressiivsus, tempo, surve vastasele, mitte lasta palli saada ühe söödu kaugusele, pick'n-roll'i vastu kaitses agressiivselt, abistav kaitse, kaitse rotatsioon. Lisaks proovisime mitmel turniiril enne Sofiat anda pikkadele palli otse korvi alla, et nad mängiksid ka individuaalselt, mitte ainult läbi pick’n’rolli (U16 koondise põhitsenter Matthias Tass liitus äsja neljaks aastaks Euroliiga meeskonnaLimoges CSP-ga – toim.). Õppisime pidevalt oma vigadest, proovisime igast mängust midagi kasulikku kaasa võtta.

 

Koguni kolm korda käis korvpallirahva ees aruannet andmas Jaanus Levkoi ja kaks korda Indrek Visnapuu. Esimese juhendada on naiste koondis, U18 neiude koondis ning Audentese tüdrukud Spordigümnaasiumis, teisel oli sel aastal universiaadikoondis ja Audentese SG. “Minu kogemuse järgi kõige ühtsem ja motiveeritum võistkond, keda mul on olnud au juhendada,” sõnas Visnapuu universiaadilt kaheksanda koha toonud hoolealuste kohta.

 

Meeste koondise peatreener Tiit Sokk lõpetas konverentsi, vaatega tagasi septembrikuisele EM-finaalturniirile ja ettevalmistusele. Mõned nopped tema ettekandest:

 

¤ Kõik kes õigel ajal alustasid, olid ka lõpus rivis ja vormis (v.a mõned vigastatud mehed)

¤ Märksõna “teravus” - kogu mängutsükli jooksul – Venemaaga mängudest kuni EMi viimase mänguni Lätiga teenisime vabaviskeid vastasest rohkem vaid ühel korral (kodus Filipiinide vastu).

¤ Oleme väga hea võistkond, kuid meil pole väga häid indiviide. Teistel on ässad, aga kes meil võtab ja teeb otsustaval hetkel üks-üks ära...?

¤ Tänu konverentsile vaatasin eelmise kahe aasta märkmeid ja avastasin üllatusega, et tegelikult on kõik punktid, märksõnad ja vajakajäämised põhimõtteliselt samad – mis siis, et toona olime võidukana EMile pääsenud. Peamised märksõnad: üks-üks, low post - ei küsi palli, kaitses ei ole ka meie parimad üks-üks olukorras ja low post olukorras enam nii head, teravuse puudus.

¤ Esimesed kaks EM-mängu: ise põlesime läbi. Tšehhiga – olen kuu aja jooksul seda niipalju videos ja oma peas läbi kedranud (EM polegi nagu minu jaoks läbi), panime seitse layup'i mööda ja mäng oli käest läinud; Belgiaga mäng oli kõik pahad asjad kokku. Seal panid vastased korvid ära meie kõige paremate kaitsjate vastu.

¤ Kes teenis EMil meie meestest kõige rohkem vabaviskeid? (vaikus). Timmu. See ei ole päris normaalne, see oleks pidanud olema keegi ründavama plaaniga mängija.

¤ Kokkuvõttes: eesmärk oli edasi pääseda. Kas see jäi Leedu või Läti mängu, ei tea: oli see üks oluline vise Leedu vastu, viimane veerand Läti vastu, üks kaitselaud Leedu vastu – mine võta tagantjärele kinni.

¤ Selle surve all, milles oli meeskond ja treenerid pärast kahte mängu, ei soovita ma ühelegi mängijale ega treenerile. Samas. suutsime ikkagi alt üles tulla ja see jääb kindlasti plusspoolele.

 

Treenerite koolitusjuht Kersti Sirel ütles oma kõnes: tema seisukoht on, et treener on pedagoog. See tähendab - pedagoog peab omama kõrgharidust. (Eestis see tingimus kohustuslik ei ole). Ta tõi välja ka treenerid koos kategooriatega (kõige kõrgem kategooria on kaheksas ehk eliittreener) – tänane seis:

 

III kategooria – 70

IV kategooria – 39

V kategooria – 105

VI kategooria – 43 (nõuab kõrgemat haridust)

VII kategooria – 11

 

Probleemkohana tõi Sirel välja just kolmanda ja viienda kategooria liiga suure treenerite hulga, kes on riikliku rahastussüsteemi ja klubide kriteeriumite tõttu rahuldunud just nende tasemetega ja ei pürgi edasi. 2/3 üldarvust neil tasemetel on selgelt liiga palju, tõi Sirel välja.

 

Jaak Salumets tähendas, et pudelikaelaks on siinkohal ka palju kõneainet pakkunud riigi poolt eraldatav 3,5 miljonit aastas, millest lõikavad kasu klubide omanikud, kuid mis ei soodusta treenerite tasemetõusu. “Meie korvpalli tipputõusu peaksid aga tagama eeskätt kuuenda ja seitsmenda taseme treenrid,” lisas Salumets.

 

Võrdluseks: jalgpallis on neis kategooriates 278 treenerit, kergejõustikus 231. Meie oleme seal lähedal, õige jalgpalli kannul.

 

 

Sünnipäevad
Täna, 17. oktoober
Joosep Indermitte (24)
Aleksandra Komar (32)
Homme, 18. oktoober
Anne Hinnobert Ollo (59)
Sulge

Ülekanded