Prindi

Ükskõik kuidas Kalev/Cramo käsi lõpuks tänavu VTB Ühisliigas käib, on see igastahes imetlusväärselt hästi tehtud. Norida võib alati, aga on olnud põnev, mitmekesine ja palju pakkuv hooaeg. Koht playoffi piiril on üle ootuste.

 

14. aprillil võttis mitut puhku sõna VTB liiga asepresident Sergei Ivanov, kiites alumise otsa meeskondi, lisades eraldi: "Kalev, meie liiga "veteran", mängib ilusat korvpalli ning on taganud endale vaat et koha playoffis. Kõigist 16st klubist on nende eelarve kõige pisem, mis veelkord tõestab, et "parketil" ei mängi mitte rahanumbrid vaid elusad inimesed." («Р-Спорт»)

 

Võime muidugi vaielda, kas tänases hetkes on VTB panga egiidi all toimuval tšempionaadil ning Venemaal – meie paariariigi turniiril osalemine eetiline. Jah, võime küll. Aga mis see annab. Seda esiteks. Ivar Valdmaa, Kalev/Cramo juhina vastab neile küsimustele kõrvaolevavas loos.

 

Ja võibolla täna, pärast Ukraina sündmusi, pärast Malaisia lennuki allatulistamist ja Boriss Nemtsovi mõrva ei olekski Kalev/Cramo läinud seda liigat mängima. Võibolla. Aga otsus osalemiseks tehti ju suve lõpus.

 

Selleaastane Cramo on osutunud õnnestunud „projektiks“. Tos mõttes, et kui varem lahkusid siit välismängijad parimal juhul Hiinasse või Puerto Rico suveliigasse, siis nüüd näeme, kuidas esimene liider (Rolands Freimanis) maksti üle Eurocupi ja VTB tipu Uniksi, teine (Frank Elegar) aga Itaalia liiga liidri ja Euroliiga viimase kümnendi TOP 10 meeskonna Milano EA7 poolt.

 

32-aaastane Jõgevalt pärit Alar Varrak on teinud väga noorelt läbilöögi vanade tegijate mängus. Miks? Pühendumus, töö, õnn (jah!), psühholoogia, ebakärsitus, vaatlus, mõtisklus, võime natukenegi luua meeskonna keemiat, ebakonventsionaalsus (mittenõustumine iga ajakirjaniku teesiga), mitte liiga palju ega liiga vähe avaldamine. Teda kuulata ei ole igav, kui rääkida kuulaja seisukohast.

 

Ka koondise jaoks on Cramo olnud edukas „projekt“. 30+ mängu ühisliigas pea eranditult tugevate vastastega – seda on 13-14 mehe jaoks olnud kohati liigagi palju, üle poole rivistusest on varem või hiljem mõne väiksema või tõsisema vigastusega audis olnud. Ses mõttes ime, lisaks lahkumised, et seis veel lootust andev püsib.

 

Kui veel koondise peale vaadata, siis kindlasti leiavad sellest hooajast kasu Rain Veideman, Gregor Arbet, ka kindlasti Erik Keedus, Martin Dorbek ja Sten Olmre, Kristjan Kitsing ja Indrek Kajupank.

 

Mis puutub Veidemani viimaste kuude etteastetesse, siis siinkohal vanameister Jaak Salumets küllap mööda ei pannudki, kuid Delfile (Karl Rinaldo) ütles: „Korvpalli tuleb mängida loomulikult ja loominguliselt. Kõige rohkem on sellisest stiilist võitnud (Rain) Veideman, kellele tulebki anda rünnakul võimalus üks-ühe vastu ette võtta, just nii nagu ta Rakveres Andres Sõbra käe all seda tegi. Veideman lihtsalt ei sobi oma mängijatüübilt mingit kindlat süsteemi mängima, see sööb tema tugevused ära.“

 

Nädal hiljem, kui kahes järgnevas kohtumises oli Veideman vastaste treenerite poolt, nagu Salumets tavatseb öelda - "lahti riietatud", vanameister enam nii optimistlik polnud. Pigem kiitis vastaste treenerite head kodutööd.

 

VTB Ühisliiga on kindlasti nelja tugevaima Euroopa liiga seas (Hispaania, Türgi ja Itaalia kõrval ning eespool Prantsusmaa, Saksa oma). Basket.ee tagasihoidliku arvamuse kohaselt on VTB Euroopa tugevuselt kolmas eelpoolmainitute reas Itaalia ees.

 

Vaevalt et liiga tugevad keskmikud Roma Acea ja Enel Brindisi kahe mängu kokkuvõttes võidaks Kaasani Unikist ja Saraatovi Avtodori. Aga kas see tähendab, et Kalev/Cramo on sama tugev kui hetkel Lega A-s kaheksandal kohal olev Bologna Granarolo? Ei oska vastata.

 

Frank Elegarist jääb Eestissse maha palju fänne, tema vundament karjäärile, hulk austajaid, tema „ettekandja“ Scott Machado ning kindlasti ka väga suured saapad. 

Enne lahkumist moepealinna Milanosse käis Elegar viisaka inimese kombel Kalevi treeningult läbi. "Ta käis tänamas ja hüvasti jätmas," ütles Alar Varrak. Jõudis päris mitu kordagi käia, sest lend nihkus kaugemale.

 

Elegari arengukõverat ja siirdumist Kalev/Cramost Milano EA7-sse võib võrrelda näiteks Kyle Hinesi tuhkatriinulooga. Täna samuti 28-aastane Hines alustas Euroopas karjääri Itaalia teises liigas ning jõudis 2010/11 Euroliigasse Bambergi rivistuses, kust järgmisel hooajal konksutas ta endale Olympiacos.

 

Maarjamaal jääb Elegari Kalev/Cramo eest peetud mängude arvuks umbes 150. Seda on üpris palju. Pikk must mees jõudis omaks saada ning mõnede jaoks oli ta ideaalne kandidaat koondisse kodustamiseks. 

 

Asemele saabus ukrainlane Oleksi Petšerov, mees nagu mustlase tööriist (loe lugu samast rubriigist - toim.). Mängija, kelle puhul ei tea, kas tuleb pauku või kukub püss jõkke. Või kuhu kuul kihutab. Täna võime ka täie kindlusega öelda, et kui poleks tulnud Petšerovi kubemevigastust, oleks Kalev taganud playoff-koha küllap juba Minskis.

 

Salumets Petšerovi kohta: „Selge on see, et Petšerovita me kaugele ei sõua. Mulle tundub, et meil pole veel aru saadud, kuivõrd hea mees see ukrainlane tegelikult on. Petšerovi universaalne mäng – ta valdab sisuliselt kõiki elemente – on Kalevile väga palju juurde andnud ja ma ka ei ütleks, et ta kaitses väga halb on.“

 

Millest selline pealkiri. Usun, et see võiks olla mitmetähenduslik. Kalev/Cramo on jätnud eilsessse päeva peskupoisi rolli ühes tugevaimas Vana Maailma liigas. Kaleviga omakorda on hüvasti jätnud mängumehed, kel küllap samas Tallinna meeskonda on põhjust sooja sõnaga meenutada.

 

Kõrvalolev foto olgu selle pealkirja viimaseks õigustuseks (paremal Kristjan Kangur, keskel Nate Fox, vasakul Kevin Lyde).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sulge

Ülekanded