Prindi

Mister „aga“ sai 50

 

Peep Jõgi, mõnede arvates Eesti kõigi aegade andekaim korvpallur, sai täna 50. Õnnitleme!

Niipalju, kui Basket.ee teab, läheb soliidsesse keskikka jõudnud mehel hästi, kui natuke õnne elutee seljakotti juurde pista pole kunagi ülearu.

 

Peep Jõgi sportlaspikkuseks mõõdeti 202 cm. Ta lõpetas 1983 TSIK-i. Hakkas korvpalli mängima Tartu korvpallikoolis Harri Russaku õpilasena, jätkas TSIK-isMärt Kermoni juhendamisel. Kalevis sattus ka Jaak Salumetsa käe alla, kuid palju viimane teda treenis, on iseasi. (See on eraldi teema).

 

Peebu treeningkaaslane Tiit Teniste meenutas aastaid tagasi Basket.ee-le: “Peep oli igavene kolge, Tartus kasvas ta umbes 195 cm täis. Enne tema tulekut olin mina oma 180 cm-ga pikim... Alguses oli Peep ikka jube koba, aga muidugi täielik looduslaps. Õnneks sattus treeneriks Russak ning aastaga voolis ta Peebust korvpalluri. Too omandas lennult kõik tõed, õigupoolest nullist. Kiirus oli siis juba olemas, käsi ka. Võib vaid mõelda, mis saanuks siis, kui poiss oleks korvpalli juurde varem tulnud.”

 

Mänginud on Jõgi 1981-84 NSVLiidu noortekoondises, 1981-83 Kalevi duubelkoosseisus ning 1983-85 ja 1987 esindusmeeskonnas, Eesti meistrivõistlustel Metallistis ja Baltikas. Pärast mõningaid elulisi probleeme tegi ka mitte just kõige õnnestunuma comebacki 90ndate keskel KK Baltikas.

 

Saavutused:

1981 kadettide EM-kuld, 1984 juunioride EM-kuld, 1982 NLiidu juunioride mv hõbe ja 1983 pronks, 1982 NLiidu karikavõistluste 3. koht.

Eesti mv-tel saanud 1991 hõbeda ning 1985 ja 1992 pronksi. Meistersportlane (1981), suurmeister (1984).

 

Teniste lisas veel: “Peep arenes mehesammul. Ta on tagasihoidlik, kuid selge on see, et ta võinuks jõuda kaugele (ta ise eitab seda). Mina oma silmaga pole andekamat korvpallurit Eestis näinud, noort Mürkat ma ei mäleta. Jõgi luges mängu, tal oli väga hea käsi, paljutki veel. Tema õige koht olnuks vähemalt Euroopas. Või NBAs.”

 

2007 a ajakirja Basket jaoks (18. number, autor Aldo Maksimov) sai tehtud Peebuga pikem portreelugu „Tundmatu suurmeister Peep Jõgi“. Mäletan, et lahkumishetkel pani rõõmameelne ekskorvpallur südamele: „Kindlasti on mõtet teha positiivne lugu. Sest ma olen ise eluga rahul. Seda ühest küljest. Teisalt: rahul pole ma aga kunagi, mingis mõttes olen maksimalist. Tahan kogu aeg midagi enamat, teha midagi paremini...”

 

Jõgi ise ütles tolles persooniloos: “Olen isepäine. Kui mõnel pool on arvatud, et olin väga mõjutatav, siis ennemini olin ikka väga kange, tegin oma tahtmist. Teisi pole kunagi eriti kuulanud. Mis puutub korvpalli, siis ühel hetkel sai mul lihtsalt villand. Vaatan asjale tagantjärele pigem selle pilguga, et see oli väga tore aeg minu elus. Leidsin sõpru ja palju tuttavaid.”

 

Palju õnne, Peep!

 

Sulge

Ülekanded