Prindi

Jalgpall vs ersus korvpall. Kaadri ees ja kaadri taga

 

¤ Suurim erinevus: korvpallinoor peabki varem tegema muid alasid

 

Eesti Televisiooni uue spordisaatesarja „Suurmeistrid” avaetteaste külalised olid jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ja korvpalliliidu president Jüri Ratas. Teema näiliselt erav, kuid sisuliselt kunstlik: jalgpall versus korvpall.

 

Saade „Suurmeistrid” otsis vastust küsimusele, kas korvpall ja jalgpall konkureerivad publiku tähelepanu, järelkasvu ning spordiala staatuse nimel või on lihtsalt kaks armastatud pallimängu?

 

Võiks muidugi küsida, miks näiteks ei võrrelda eeskätt korvpalli ja võrkpalli? Alasid, mis mõlemad on jõudnud uuel iseseisvuse ajal mitu korda EM-finaalturniirile ning kus mängijatüüpide osas võiks tõepoolest rääkida teatavast konkurentsist ning võidujooksust noortele? Pealegi, keskmise jalgpalluri kasvuga on kossuplatsil vähe korda saata.

 

Avasaate peateemaks oli (küllap) teadlikult valitud terav ja „vana hea“ vastasseis. Ka Aivar Pohlak tunnistas, et 90ndatel ta teadlikult vastandas jalgpalli just korvpalliga, adudes, et „turule tulekuks“ tuleb seal kellegi suure koht hõivata.

Jüri Ratas omalt poolt põhimõttelist konkurentsi nende alade vahele ei näe, lisades saateväliselt, et nii nagu kergejõustik, judo, suusatamine jms, on ka jalgpall teatud vanuses laste jaoks arendav spordiala.

 

„Peame Korvpalliliidus oluliseks, et noored saaks laiapõhjalise spordirakenduse, kust nad siis pisut hiljem jõuaksid põhiala juurde, meie „peade“ eest miniklassis ei võistle,“ sõnas Ratas. Küllap siin ongi jalgpalli ja korvpalli kõige suurem erinevus kuna jalgpallis haaratakse klubide ja pearahade alla noored juba esimestest klassidest. See muudab kunstlikult suureks ka laste harrastajate numbri erinevuse.

 

Pohlak tunnistas niisiis, et 1990ndate alguses ja keskel toimus tõsine jalgpalli ja korvpalli vastandumine. "Lihtne oli vastanduda. Seda hõlbustasid ka persoonid, kes tollal korvpalli juhtisid ja 90ndatel korvpalli allakäigule viisid. Korvpalli juhtimisel puudus toona süsteem ja loogika. Siis oli lihtne vastanduda, korvpall oli tipus ja nautis hüvesid ning ei mõelnud, mis saab edasi. Jalgpall ei olnud kuskil ja pidi mõtlema, kuidas edasi ja kuidas mitte teha vigu, mida korvpall tegi," sõnas Pohlak.

 

Ratase arvates on korvpalli juhtimisel tehtud vigu, kuid sellele on kaasa aidanud ka riiklikul tasemel tehtud vead. "Kindlasti oleks saanud midagi paremini teha. Üks asi on ka see, mille Jaak Salumets välja tõi. Spordikoolide ärakaotamine polnud Eesti ühiskonnas õige. Lätis on need ju alles."

 

Kui saatejuht Tarmo Tiisler küsis, mida teeb korvpall paremini kui jalgpall, vastas Pohlak: "Mitte midagi. Mitte midagi kohe kindlasti ei tee paremini. Ta teeb hästi, aga ta ei tee paremini kui jalgpall. Ma arvan, et ta teeb paremini kui nemad tegid ise enne. Vahest teevad paremini seda, et nad jõudsid EM-finaalturniirile. Ma arvan, et Eesti riigis on üldse vähe institutsioone, kes teevad paremini kui jalgpalliliit. Meil on väga täpsed pikaajalised sihid ja arenguplaanid."

 

Kui analoogne küsimus esitati Ratasele, tähendas korvpallijuht: "Korvpall on kindlasti nii tark, et oskab teiste edusammudest õppida. Mina kiidan näiteks jalgpalli selles osas, et nad on rahvuskoondise tasemel suutnud paremini lõimuda erinevaid rahvuseid, mida 20 aastat tagasi tegi korvpall. Mina ei ütle, et jalgpall ei tee meist midagi paremini. Kindlasti me õpime ja saame tugevamaks."

 

Ratas tõi veel välja, et korvpall on jõudnud kaks korda EM-finaalturniirile ning et sügisel Lätis toimuvale EMi viiele alagrupimängule müüdi Eestis kokku 24 000 piletit, mis on väga hea näitaja.

 

Õnneks ei hakatud saates võrdlema koondiste tulemusi või koduliiga publikuhulka (viimase tegi ära saadet sissejuhatav videolõik – on muidugi Euroopa mastaabis kurioosne, et korvpallimängudel käib rohkem rahvast kui jalgpallis). Teisalt tekkiski nagu küsimus, et kui saates idee poolest on püstitatud intriig, siis miks küsimused jäid pehmemapoolseks.

 

Küsimused-teemad, mida kahele mehele ette anti, ei olnud eriti sütitavad, seetõttu ülearu huvitavaks ei läinud. Saade ähvardas süvitsi minna, seda paraku ei juhtunud eriti. Võibolla oli ka Pohlak leebemalt meelestatud. Vaid algul tuli tema iroonia ootamatu nurga alt, tuues Krikuni ja Tammiste näitel esile teda 70ndatel üllatanud korvpallurit „primitiivse kõnepruugi“ Kalevi hallis, vahetusmeeste pingi juures. See küllap oli tema ettevalmistatud vastulöök repliigiks stereotüübile, et korvpallur on keskeltläbi intelligentsem kui jalgpallur, maha ei sülita, heasse kohta ei saada jne. Õnneks jäi see isiklik torge ainsaks.

 

Üldmulje oli see, et saatekülalised olid ettevaatlikud, asjalikud, kuid ootel, kas tuleb ka mõni hvuitavam teema. Dispuut jäi kuidagi poolikuks, õhku...

 

*       *       *

Teine mulje on see, et avalikkus, EJL ja EKL mõlemad on oma piiridest teadlikumad, kõik nad teadlikumad ka sellest, et EKLis ei valitse juba mitu aastat status quo („Jüri ajal on hakanud jää liikuma,“ tõdes ka Pohlak.)

Kolmandaks: Pohlak ei öelnud ses saates välja midagi sellist, mis oleks pannud kukalt kratsima, murelikult mõtlema. Selle ütles Ratas ise välja – koduvenelaste korvpalli lõimimise teema.

 

Üks teema, mis kindlasti jäi käsitlemata, kuid oma ilmselguses oleks võinud käsitlemist leida, on see, et jalgpalli-korvpalli vahekorra panevad Eestis 85 % ulatuses paika kaks inimestest sõltumatut asjaolu: kliima ja füsioloogia.

 

Kui meil on aastas normaalne ilm vaid kahes kuus, siis valiku jalgpalli kasuks langetavad lõplikult siiski vaid need, kes seda ala ihu ja hingega armastavad. Korvpalli puhul probleemi ei ole, ka investeeringud infrastruktuuri on seeläbi kordades väiksemad (punkt, mille üle nurises Mart Poom ning see on ka põhjus, miks jalgpall suuresti on Eesti spordis siseisolatsioonis – riik riigis; riik ei jõua neid objekte rahastada, riik ei ole Tallinna linn...).

 

Teiseks niisiis kehalised eeldused. Korvpall vajab tagamängijaid, ääremängijaid ja keskmängijaid, neist kõige lühemad algavad ca 182-185 cm-st. See on aga pikkuse vahemik, milles jalgpallurite skaala lõppema hakkab. Ehk et kui Christiano Ronaldio ja Zlatan Ibrahimovic välja arvata, siis tippjalgplalurid ju ongi kõik alla 183-185. Mis konkurentsist me räägime?

 

Veel mõned märkmed saateks valmistumisel:

 

¤ Soome koondise peatreener  ja –ideoloog Henrik Dettman iga-aastase noorteturniiri BSBC järel: "Eesti noorte osas on pilt oluliselt parem kui 4-5 a tagasi. Näiteks U16 poisid mängivad kiiret, agressiivset, euroopalikku korvpalli."

U16 võitis BSBC-l nii Lätit kui kogu turniiri.

 

¤ Me võrdleme - jalgpalli ja korvpalli! Kas te kujutaksite seda ette Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal - riikides, kus on kõrgel tasemel nii jalg- kui korvpall, oleks publikuhulk jalgpallis ja korvpallis võrreldeav. Keegi ei tule selle pealegi, et neid võrrelda. Isegi Skandinaavias mitte – Rootsis on võrdarvud ca 10 000 ja 600 jalgpalli kasuks.

 

¤ Jalgpall ja korvpall. Hea positiivne näide on Arnold Laasner. Ennesõjaaegne Eesti kooondise jalgpallur, kes esindas ühe korra ka korvpallikoondist. 

 

¤ Euroopa treener NBAs, Ettore Messina: „Kui ma üldse midagi kahetsen, oma laste puhul, siis seda, et ma oma poisse korvpallitrenni asemel kaheksa aastaselt hoopis judosse ei pannud.“

 

Siin ongi see korvpalli ja jalgpalli kõige suurem erinevus Eestis – mis tekitab ka vahe harrastajate arvus. Et jalgpall surub noore juba 7-8-aastaselt raami – ta ongi „jalgpallipoiss“. Korvpall peab oluliseks, et noor enne korvpallitrenniga tõsisemat alustamist teeks võimalikult palju muid alasid.

 

PS. Saate nimi „Suurmeistrid“ pole võibolla eriti õnnestunud valik. Ajal, mil retro on popp, mil vana on moes, oleks võinud jääda vabalt vana hea „Spordiprima „ juurde. See on lihtsalt sõbralik nõuanne, kuid paraku täna pigem tagantjäreletarkus.

 

*       *       *

"Suurmeistrid" on eetris igal reedel kell 21.40 ETV2-s. Kordus laupäeva õhtupoolikul ETV-s.

 

ERR on teatavasti Eesti korvpallikoondise meediapartner kõigi maavõistluste ja kontrollmängude osas kuni aastani 2017. EM-mängud seevastu jõuavad TV 3 ekraanile (pluss VS Baltic).

 

 

 

 

Sulge

Ülekanded

   
Sulge

IK 100 - turniir + konverents