Prindi

Vähene noorte pealekasv pärsib noortekorvpalli arengut Saaremaal

 

Saaremaal elab stabiilselt ca 34 000 elanikku, neist ca 14 000 Kuressaares. Saare korvpall on esindatud nii meeste esiliigas (Kuressaare BC Hundid/ASSA Abloy näol kui G4S Noorteliigas SK Vesse/Saaremaa Spordikooli näol. Allpool Saaremaa Spordiportaali tegija Alver Kivi ajakirjanduslik uurimustöö Saaremaa noorte korvpalli vaevadest ja tagamaadest.

Toome selle kuukirjas ära, sest sama probleemistik ei ole võõras ka teistes väiksemates maakondades, mujal maal tegutsevate klubide jaoks.

 

Viimaste aastate tendentsid ja tulemused Saaremaa korvpallis on pannud ala arengule kaasaelavad inimesed muretsema ja küsima, kas liigutakse ikka õiges suunas, kas järelkasvu tuleb piisavalt ja kas mõne aasta pärast on veel üldse võimalik oma lemmikspordialale mingilgi arvestataval tasemel kaasa elada? Ükskõik kellega korvpallist rääkida, kõik tõdevad, et noortega ei ole asjad korras.

 

Saarlane Indrek Kajupank, koondise kandidaat. Pani Läti vastu suvel 24 punkti.

 

Alustuseks võib rinna ette ajada, sest meil on Eesti korvpalli meistriliiga meeskondades kuus mängijat, Timo Eichfuss ja Indrek Kajupank on kuulunud koguni koondise kandidaatide nimekirja, BC Hundid meeskond on teinud esiliigas korralikke esitusi ja Saarte mängudel on võidetud 2011. aastal hõbemedalid. Kuid säraval esikaanel on ka tagumine pool.

 

Saaremaa korvpalli esindusmeeskonna BC Hundid mängijate keskmine vanus on juba 30 juures, järelkasvu kasvatavat spordikooli esindav Vesse võistkond on saanud teises liigas ülisuuri pakke ja maakonna korvpallimeistrivõistlustel mängiva kuue võistkonna arv võrreldes seenioride meistrivõistlustel osaleva viie meeskonnaga paneb küsima, kas meie järelkasvu tootlikus on tasemel ning kas pikemas perspektiivis võime üldse loota ala arengut?

 

Pea ühest suust tõdevad kõik Saaremaa korvpalli vedavad treenerid ja võistluste korraldajad, et olukord pole kiita ning on viimane aeg midagi ette võtta, kui soovitakse jätkusuutlikku arengut.

 

MTÜ Saaremaa Korvpall juhatuse liige Riivo Allik tõdeb, et noortetöö on ära vajunud ning võrk- ja jalgpallile jäädakse laste kaasamisega alla. „Ei saa piirduda sellega, et korvpall on pop ja poisid tulevad ise trenni,“ lausub ta, lisades, et tuleb käia mööda koole ja lapsi trenni kutsuda.

 

Orissaare Rocki treener Mati Rüütel tunnistab, et pilt ei ole hetkel roosiline ja seda just eriti noortekorvpalli osas. See mõjutab ka täiskasvanute korvpalli ja kasvõi maakonna meistrivõistlusi, kus võistkondade arv on vähenenud.

„Noortega võiks kindlasti rohkem tegeleda,“ lausub ta. „Me püüame siin oma panuse anda, aga eriti just Kuressaare poolel on see asi pisut seisma jäänud.“

 

Saaremaa Spordikooli ja SK Vesse treeneri Enn Laanemäe (pildil) sõnul on küsimus selles, et lapsi pole enam kusagilt saada. „Korv- ja võrkpalli on noorelt raske mängida, sest kõigepealt tuleb tehnika paika saada ja tööd peab palju tegema. Jalgpallis on sellevõrra suhteliselt lihtsam,“ leiab ta.

 

Laanemäe lisab, et vanasti vennad viitsisid ise rohkem rabada ja pundid müttasid õues nii, et seda nägu, kuid nüüd ei ole enam seda hasarti. „Isetegemine ja kambavaim puudub,“ kurdab treener. „Poisid tulevad küll trenni, kuid tööd viitsivad teha üksikud. Nii kui koormuseid suurendad, nii nad ära kaovad.“

 

Lapsi ei jagu ja treenereid vähe

 

Traditsiooniliselt on Saaremaa korvpallikantsid olnud maapiirkondades Kihelkonna ja Orissaare ning kogu maakonda haarav Saaremaa Spordikool, kuid endisel tasemel ei suuda neist enam keegi töötada.

 

Saaremaa Spordikooli direktor Mati Mäetalu (tema poeg mängib muuseas Noorteliigas SK Vesse eest) tõdeb, et laste arv on trastiliselt vähenenud, kuid samas on võimalused oluliselt suurenenud. „Alade komplekteerimisel on vabu lapsi juba raske leida,“ märgib ta.

 

Spordikoolis harjutab treener Enn Laanemäe juhendamisel korvpalli kaks gruppi – 16 last edasijõudnute hulgas ja 10 ettevalmistavas treeninggrupis. Mati Mäetalu sõnul ei võimalda ka Saaremaa Ühisgümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötava Laanemäe graafik enamat ja nii oleks vaja tema kõrvale teist treenerit.

 

„Ega Saaremaalt eriti kedagi võtta polegi,“ tunnistab Mäetalu. „Siin tuleks leida väga heade oskustega inimene, kes võiks noorematega tegelema hakata. Näiteks Kihelkonna treener Monica Kallas oleks väga hea kandidaat, aga spordikoolis töötamiseks palgafondis hetkel võimalused puuduvad ja samuti on Monica seotud Kihelkonna kooliga.“

 

Orissaares tegeleb korvpalliga kaks gruppi – mini, kus on lapsed ning A- ja B-klassi noormehed koos meestega. Treenerid on Mati ja Margo Rüütel, Andre Kuntsel juhendab päris väikeste ettevalmistusrühma.

 

Mati Rüütel (pildil)  tõdeb, et kindlasti ei ole rakendatud maksimaalsed võimalused, kuid nii laste, kui treenerite ressurss on seadnud piirangud. „Eks siin oma võimete kohaselt tegutseme, nagu jaksame,“ märgib ta.

 

Sportlik tase kannatab

 

Nii tekib ka küsimus, kas ahtake valik on hakanud pärssima sportlikke tulemusi? On ju juba vana probleem kõik andekad ja pikad poisid õigel ajal üles leida ning nad treeningutesse kaasata.

 

Lisaks on korvpall ka meeskondlik mäng, kus edu saavutamiseks on vaja tasemel ja võrdset koosseisu. Nii võib grupis küll mõni andekam mängumees olla, kuid kui tal puudub väljund on noormees korvpalli jaoks kadunud.

 

Orissaares on leitud sellele probleemile lahendus koostöös Tartu Rockiga. Mitmed nende poisid, kelle tase on vastav mängivad Rocki noortevõistkondades ning praegu on seda võimalust noormeestest kasutamas näiteks Tormi Niits ja Romet Room. „Koostöö toimib, kuigi võiks olla parem, aga selliselt distantsilt ei ole seda kerge teha,“ lausub Mati Rüütel.

 

Saaremaa Spordikooli 1998.-99. aastal sündinud noormeeste grupp hakkas sel aastal mängima Eesti meistrivõistluste teises liigas, kuid esimestes kohtumistes on nad saanud märkimisväärselt suureskoorilised kaotused. Ometi näevad spordikooli direktor ja treener just neis potentsiaali.

 

„Praegu nad saavad tõesti teises liigas suuri pakke, aga ega üheksanda klassi poistelt meeste vastu, kui võrdne võrdsega mängimist oodata saagi,“ märgib Mati Mäetalu, lisades, et U16 klassis on poisid täiesti tasemel ja näitavad Eestis omaealiste hulgas korralikku mängu. „Ega kogemused ja edu päeva pealt tule ning seepärast Enn Laanemäe liigasse võistkonna välja panigi, et poisid saaks rohkem erineval tasemel mängukogemust.“

 

Ühtse mütsi alla

 

Kui korvpallurid kurdavad laste vähesuse üle, siis jalgpall on vastupidi arengutega rahul. FC Kuressaare tegevjuht Martti Pukk avaldas heameelt, et sügisel avatud kõige nooremate poiste gruppi tuli koguni 30 last.

 

„Hetkel ei saa nuriseda, eriti just nooremates vanusegruppides on väga palju lapsi, nii et meistrivõistlustel tuleb osaleda lausa kahe võistkonnaga, et kõik saaksid ikka piisavalt mänguaega. Kuid kasvuruumi kindlasti veel on,“ räägib Pukk.

 

Kuigi võrkpallurid tõdevad, et lapsi võiks rohkem olla, on MTÜ Saaremaa Võrkpall koos spordikooliga toonud mandrilt korraliku treeneri Asko Esna ning esialgu kõik toimib. Kas ka tulemuslikult näitab aeg.

 

Nüüd jääb üle küsida, kas ka korvpallurid võiks koonduda ala arengut silmas pidades ühiste lippude alla?

 

Mati Mäetalu näeb ühe võimalusena sedagi, et spordikool teeks MTÜ Saaremaa Korvpalliga samasugust koostööd nagu on võrkpalliga. „Erinevad võimalused tuleks ühiselt osapooltega läbi arutada ja leida ala arenguks maakonnas parimad lahendused,“ märgib ta.

 

“Samuti on üheks arengu võimaluseks koostöö Orissaare kandiga. Näiteks ei suutnud Orissaare sel hooajal U16 võistkonda välja panna ning sealsed poisid mängivad hetkel hoopis Pärnu klubis. Kindlasti oleks mõistlik, kui meie oma Saaremaa poisid saaksid ühiselt treenida ning võistlustel osaleda just Saaremaad esindava võistkonna koosseisus.”

 

MTÜ Saaremaa Korvpall on väga aktiivselt tegev maakonna korvpallivõistluste korraldamisel, kuid treeningprotsessist on nad esialgu jäänud eemale. Riivo Allik (pildil) tunnistab, et tal endal puudub esialgu võimalus kaasa teha, sest puudub ajaline ressurss. Küll aga saab ta aidata läbi oma tutvuste, mis Saaremaa Korvpallil Eestis on.

 

Alliku sõnul on tal siiski käinud peast läbi ka võrkpallivalem, kuid ta toonitab, et siin on üks aga. „On vaja noort ja ambitsioonikat treenerit, kes on aktiivne ja käib ajaga kaasas. On vaja just noorte, mitte meeste treenerit,“ toob ta välja olulised momendid.

 

Saaremaal sirgunud noortest meestest on Tallinnas korvpallitreenerid Siim Hiie ja Allar Raamat. „See on isegi praegu hea, las nad nuusutavad seda õiget korvpalliõhku ja saavad kogemusi, võib-olla tuleb kunagi aeg nad siia tuua,“ jätab Allik nende meeste kodusaarele tagasitoomise esialgu lahtiseks.

 

Enn Laanemäe sõnul on ta sellisele võimalusele mõelnud ja see on kindlasti tulevikuküsimus, sest üksi ei jõua. „Mina vastu pole, kui tulevad mehed, kes tahaksid seda asja vedada. Aga kui tahame edasi minna peame mingi lahenduse leidma,“ räägib ta.

 

Mati Rüütel lausub, et ega Orissaares asjata Rockiga koostööd ei tehta, sest kui Kuressaares oleks korralikud grupid, siis nad oleksid vabalt valmis nendega ühised võistkonnad tegema. „Koostöö vastu pole meil midagi, aga praegu selleks võimalused puuduvad,“ tõdeb ta.

 

Eesti meistrivõistluste esiliigas mängiva Kuressaare BC Hundid/ASSA Abloy treener Marko Ool on nõus, et tegu on tõsise küsimusega, kuid klubil praegu kindlat seisukohta ei ole.

 

Senise kontseptsiooni kohaselt on võistkond koostatud eelkõige Saaremaa mängumeestest ja seeläbi on pakutud noortele, kes tulevad Saaremaalt Tallinnasse mängimise- ja treenimise võimalust.

 

„Kuna praegune seis näitab, et see mudel ei ole jätkusuutlik tuleb see nähtavasti ümber vaadata. Kas, kus ja millal hakkame tegelema noortetööga seda praegu ei oska öelda,“ jätab Ool arenguvõimalused lahtiseks.

 

*       *       *

Võrkpallivedur Hannes Sepp: on vaja hullu eestvedajat ja toetajaid

 

Ma ei ole päris kursis, mis seis meie korvpallielus momendil noortetööga on kvaliteedi osas. Kuid seda olen ma aastatega näinud, et head pealekasvu ei ole ning Eesti kõrgliiga tasemel mängijaid tuleb väga harva.

 

Meie jaoks oli treeneri (antud juhul Asko) siiatoomine ainus variant, et võrkpall Saaremaal hääbuma ei hakkaks ja vastupidi tõusteele läheks. Tänane süsteem Eesti spordis on väga vigane. Ükski hea treener ei tuleks linna pakutud palgaga Saaremaale elama ja seda tööd tegema. Kui me tahame noorte tervisesse panustada ja mitte likvideerida halbadest eluviisidest tekkinuid kahjusid eeskätt tervisele, siis tuleks hakata mõtlema sellele, kuidas saada lapsi hulkumast ja arvutite tagant treeningutele. Kuid selle eeldus on justnimelt hea treener ja toimiv süsteem!

 

Võrkpalli puhul ma käivitatud lahendust ainuvõimalikuks peangi. Kuni linn ja riik ei leia lahendusi treenerite töö väärtustamiseks, aitab meid ainult patriotism. On vaja ühte “hullu” eestvedajat ja tublisid toetaid, keda kodulinna käekäik huvitab.

 

Mis puudutab küsimust, kas korvpall peaks minema seda teed. Siis vastaksin, et on vaja inimest, kes süsteemi juhiks ja oleks entusiast (võib-olla veidikene ka unistaks) ning treenerile/treeneritele back up jõuks. Ja ütlen, et seda tööd teha muu töö kõrvalt on sisuliselt pea võimatu, kuna ajakulu on väga suur, kuis soovida asi suurelt ette võtta. Aga muud moodi vast ei ole ka mõtet. Ja loomulikult on vaja treenerit, kes saab tegeleda 100% oma tööga ja kes ala armastab jäägitult.

 

Sulge

Ülekanded

   
Sulge

Ilmar Kullam 100 turniir